Kuutõverohi (Polygonatum) umbes 50 liigiga risoomtaimede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnas, mis looduslikult kasvavad Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötme metsades. Eestis kasvab looduslikult kaks liiki: mitmeõieline kuutõverohi (P. multiflorum) ja harilik kuutõverohi (P. officinale, syn. P. odoratum).
Kuutõverohud eelistavad toitaineterikast niisket, kuid vett hästi läbilaskvat pinnast ja poolvarjulist kuni varjulist kasvukohta. Võivad kasvada ühel kohal aastaid, seejuures aeglaselt puhmikut suurendades. Nad on meie tingimustes täiesti külmakindlad püsikud, mida paljundatakse kevadel juurepuhmiku (risoomide) jagamise teel. Tartumaal Ilmatsalu lähedal metsas on teada kasvukoht, kus harilik kuutõverohi kasvab mitme ruutmeetri suurusel alal ja õitseb igal suvel väga rikkalikult.
Mitmeõieline kuutõverohi (P. multiflorum) kasvab olenevalt tingimustest 30…80 cm kõrguseks ja väikesed valged roheliste tippudega õied paiknevad 2…6 kaupa õisikutes lehtede kaenaldes. Lehed aga paiknevad varrel paarikaupa pika reana varre mõlemal küljel. Hariliku kuutõverohu kõrgus küünib vaid 50 sentimeetrini, õied ripuvad lehekaenaldes ühekaupa, kuid nad on suuremad ja lõhnavad.
Madal kuutõverohi (P. humile) on madalakasvuline, vaid kuni 20 cm kõrge ja lehed on pigem munajad, kui piklikud.
Aed-kuutõverohi (P. hybridum) on saadud erinevate liikide ristamisel (enamasti hariliku ja mitmeõielise). Neist on aretatud erinevaid sorte: ’Striatum’, (sünonüümsena ’Variegatum’) – mitmeõielise kuutõverohu sort, on kreemikasvalge ja rohelisekirjude lehtedega; ’Flore Pleno’ – hariliku kuutõverohu täidisõitega sort; ’Gilt Edge’ – väikeste kollaste äärtega lehtedega.
