Kuldjuur (Rhodiola) on umbes 50 liigiga heitlehiste rohtsete püsikute perekond paksuleheliste (Crassulacea) sugukonnas, kes kasvavad põhjapoolkera kuivades päikeselistes kasvukohtades. See perekond eristati alles hiljuti kukeharjadest, mistõttu vanemas kirjanduses kuuluvad nad kukeharjade (Sedum) perekonda. Neile on iseloomulik lihakas tugev hargnev risoom ja seda katvad pruunideks soomusteks redutseerunud juurmised lehed. Varred on püstised, millele kinnituvad vahelduvalt lihakad, munajad kuni elliptilised hõredalt saagja servaga hallikasrohelised lehed. Õied on väikesed tähekujulised ja on koondunud varte tippudes kännasjatesse õisikutesse. Olenevalt liigist varieerub õite värv rohelisest kollase kuni punaseni ja lehed hallist hele- kuni keskmise roheliseni. Kasvuks eelistavad keskmise viljakusega kuivemat või vähemalt vett hästi läbilaskvat mulda ja päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Paljundatakse risoomide jagamisega või seemnetega ja eelistatult kevadel. Samuti saab paljundada rohtsete pistikutega kevadel, kuid pistikud tuleb võtta vartelt, mis ei õitse. Kõige enam kasvatatakse meditsiinis ja ka rahvameditsiinis tuntud roosilõhnalist kuldjuurt (R. rosea), mis on oma nime saanud roosilõhnalisest risoomist. Tema üks eripäradest ongi risoomi aroom ja teiseks on praktiliselt hallikad munajad lehed. Õitseb roosilõhnaline kuldjuur mais juunis ja tema õied on kollased, avanemata pungad aga roosakad. Viljaks juulis augustis valmiv kukkurvili. Taime kõrgus küündib 30-50 cm. Ravimiks kasutatakse risoomi.
Lineaallehine kuldjuur (R. sinuata, syn. R.linearifolium) on kitsaste lineaalsete praktiliselt terveservaste, vaid üksikute hõredate hammastega rohelised kitsad lehed ja punakad kahesugulised õied. õitseb juulist septembrini ja puhmiku kõrgus küündib 30 cm.
Roosiõieline kuldjuur (R. rhodontha) erineb oma tugevate, püstiste, varieeruva kõrgusega 15-30 cm, õievarte ja 1-3 mm läbimõõduga väikeste roosakate õite ning punaste viljade poolest. Lehed on hallikasrohelised, ja piklikovaalse lehelaba kujuga.
Kirillovi kuldjuur (R. kirilowii) sarnaneb esmasel vaatlusel välimuselt kamtšatka kukeharjale, kuid puhmik on kõrgem, 30 cm – 90 cm. Teistest kuldjuurtest eristavad teda helerohelised hallika alatooniga piklikud, mõõgakujulised teravahambulise servaga lehed ja kollased õied, mis vananedes muutuvad punakaks, sest kroonlehed on kollased ja tupplehed rohekaspunased. Kuni 6 mm läbimõõdulised õied koonduvad varte tippudes laiadesse õisikutesse. Teda on juba antiikajast kasutatud stressivastase ravimina raku tasandil. Aedades on levinud sort ‘Asien’, mida iseloomustavad ka punased varred, mis loovad kena kontrasti roheliste lehtede ja kollaste õitega.
