Kukemari (Empetrum) – kreeka k. en = peal ja petros = kaljudel; kivistel nõlvadel kasvavad taimed. Perekonna süstemaatika on veidi keeruline, osa botaanikuid eristab vaid kahte (3) liiki, osa kuni 15 erinevat pisiliiki. Üks on aga selge, üks liik (E. nigrum) on levinud laialdaselt kogu põhjapoolkera tundra- ja taigavööndis ning kasvamas ka meil Eestis. Perekonda kuuluvad igihaljad mööda maapinda väänduvate võrsetega padjandeid moodustavad kääbuspõõsad, millistel on väikesed ümarad pungad, ja lineaalsed väikesed vahelduvalt kuni männasjalt paiknevad lehed. Õied ühekaupa (harva 2-3 kaupa) lehtede kaenlas, viljad lihakad, kerajad marjad. Taimed on mükotroofsed. Paljundatakse seemnetega, kasutamist leiab vaid üks liik.
Harilik kukemari (E. nigrum) on igihaljas, väänduvate tihedate võrsetega tavaliselt 25 cm, harva ka kuni 50 cm kõrguseks kasvav kodumaine kääbuspõõsas on kosmopoliitse levikuga, kasvades kogu Euraasia põhjaosas, samuti Põhja-Ameerikas nii soistes, hapu turbamullaga niisketes kohtades, kaljudel, nõmmedel ja samuti rannikuäärsetel liivaaladel, moodustades tihedaid padjandeid. Võrsed karvased, kaetud pruunide käharate karvadega ja heledamate näärmetega, vanematel võrsetel koor pruunikas. Lehed lineaalsed kuni kitsaselliptilised, 0,4…0,6 cm pikad, tumerohelised, allakäändunud servadega, alt tihedalt punakate karvadega, püsivad võrsetel 3…5 aastat, enamasti 3-kaupa männastes. Õied paiknevad ühekaupa lehtede kaenaldes, roosakad kuni tumepunased. Viljad on kuni 0,5 cm läbimõõdus, kerajad, lihakad, läikivmustad kuni purpurjad, väikeste seemnetega, jäävad võrsetele kuni talveni. Põhjarahvad (saamid) kasutavad harilikku k. mitmeti – võrseid kütteks, vilju liha ja kala säilitamisel maitseainena. Viljad sisaldavad kuni 70 mg askorbiinhapet, on maitselt veidi kibedad, neist valmistatakse marmelaadi, keedist ja erinevaid jooke, samuti saadakse viljadest kirsipunast värvi nahkade värvimiseks. Haljastuses leiab liik harva kasutamist turbaaedades, samuti saab taimi kasutada liivade kinnistamiseks. Tänu mükotroofsele toitumisele suudavad taimed kasvada ka toitainetevaestel liivmuldadel, eelistavad päikesepaistelist kasvukohta. f. leucocarpum – valgete viljadega, leitud Baltikumist; Sordid: ’Bernstein’ – tumepunaste viljadega; ’Lucia’ – punaste viljadega; ’Smaragd’ – tugevasti läikivmustade viljadega.
