Suur kugarpea
Kugarpea (Cephalaria) on üle 65 liigiga (imõningatel andmetel kuni 102 liiki) ühe ja mitmeaastaste enamasti kõrgete rohttaimede ( kuid on ka põõsaid) perekond kuslapuuliste (Caprifoliaceae), varasematel andmetel uniohakaliste (Dipsacaceae) sugukonnas, kes looduses kasvavad viljakatest niitudest kuni alpiaasadeni Lõuna-Euroopast Aafrika ja Kesk-Aasiani.
Neid iseloomustavad suured sulgjagused kodarikuna kasvavad juurmised lehed. Nende kõrged harunenud väheste varrelehtedega varred kannavad helekollaseid või valgeid korvõisikuid.
Valge kugarpea
Kasvuks eelistavad viljakat, niiskemat, kuid vett hästi läbilaskvat pinnast päikeses kuni poolvarjus. On pikaajaline püsik võimsa juurestikuga, mistõttu ümberistutamine on vaevaline. Paljundatakse enamasti seemnetega, kuid võib ka kevadel puhmiku jagamise teel. Sobiva kasvukoha puhul annaab isekülvi.
Uurali kugarpea
Suur kugarpea (Cephalaria gigantea, syn. C. tatarica, syn. Scabiosa tatarica, syn. S. gigantea), mõnel pool tuntud ka kui tatari kugarpea, mis tuleneb tema looduslikust päritolust. Iseloomulikud on kodarikuna kasvavad suured (kuni 40 cm) sulgjalt lõhenenud erkrohelised dekoratiivsed lehed, mis moodustavad ca 40-60 cm kõrguse ja kuni 60 cm läbimõõduga puhmiku. Nende vahelt kasvavad vähelehtinud hästi harunevad 2-2,5 meetrised varred, mille tippudes arenevad 4-6 cm läbimõõduga helekollased (sidrunkollased) korvõisikud. Õisik on kumer, sest välimised õied on pikemad kui sisemised.
Alpi kugarpea (Cephalaria alpina) on pärit Alpi mägistelt aladelt ja erineb suurest kugarpeast eelkõige oma juurmiste lehtede poolest, mis on lõhestumata ja hambulise servaga (varrelehed lõhestunud nagu suurel kugarpealgi). Kasvult jääb veidi väiksemaks, varred kasvavad kuni 2 meetrini ja ka helekollased, pea valkjad õisikud on väiksemad, 3-4 cm läbimõõdus.
