Koerahammas

 

Koerahammas (Erythronium) keskvarane kevadel õitsevate madalakasvuliste sibullillede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, kuhu kuulub umbes 22 liiki Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika mägiaasade taimi. Neil on enamasti 3…6 cm läbimõõduga rippuvad õied, mille värv varieerub olenevalt liigist ja sordist valgest, kollase, violetse või purpurseni. Lehed paiknevad juurmiselt, kujult elliptilised kuni munajad rohelise põhivärvusega, millele võib lisanduda valget või punakat. Sobivad kasvatamiseks puude ning põõsaste all, samuti kiviktaimlas ja püsilillede peenras. Eelistab hästiõhustatud viljaka pinnasega poolvarjulist kuni varjulist kasvukohta. Võib jääda samale kasvukohale mitmeks aastaks järjest. Paljundatakse sibulatega, mis istutatakse sügisel umbes 10 cm sügavusele. Ümberistutamisel tuleks mugulad koheselt maha tagasi istutada. Poest koerahamba sibulaid ostes tuleks neid hoolega takseerida, sest riknevad väga kiiresti.

Käändkoerahammas (E. revolutum) kasvab umbes 20 cm kõrguseks, on kuldkollaste tähtjate õitega Põhja-Ameerikast pärinev sibultaim. Kasvatab kevadel 3…4 õisikuvart, mille tipus asuvad ilusad logus õied. Lehed on rohelised, kergelt vahajad. Sort: ’Pink Beauty’ – lavendliroosad õied.

 

 

Kirjutis väljaandele AED

Tekst ja fotod: Lembit Kaarna

Lillekasvatuse aednik

Koerahammas (Erythronium) on kevadel õitsevate madalakasvuliste sibullillede taimeperekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnas, kuhu kuulub ligemale 30 erinevat liiki, millest 24 on saanud ka ametliku eestikeelse nime. Looduslikult leiab koerahambaid kasvamas eelkõige Põhja-Ameerika mägiaasadel, kuid ka Aasias ja lõpuks kogu Euroopas. Koerahammastel on enamasti 3…6 cm läbimõõduga rippuvad, allapoole ja/või külgedele vaatavad õied, mille värv varieerub olenevalt liigist ja sordist valgest, kollase, violetse või purpurseni. Lehed paiknevad juurmiselt, nad on kujult elliptilised kuni munajad rohelise põhivärvusega, millele võib lisanduda valget, punakat või pronksjat tooni moodustades omapärase laigulise lehemustri. Koerahambad sobivad kasvatamiseks puude ning põõsaste all, samuti kiviktaimlas ja püsilillede peenras. Eelistavad hästiõhustatud viljaka pinnasega poolvarjulist kuni varjulist kasvukohta. Koerahambad võivad jääda samale kasvukohale paljudeks  aastateks järjest. Paljundatakse peamiselt sibulatega, mis istutatakse sügisel umbes 10 cm sügavusele. Ümberistutamisel tuleks mugulad koheselt maha tagasi istutada. Poest koerahamba sibulaid ostes tuleks neid hoolega takseerida, sest need riknevad väga kiiresti.

Koerahamba soetamise viisid paremusjärjestuses;

1. Eelistus koerahamba soetamiseks on teine aiapidaja, kellel see juba on olemas ja kes on nõus paljundama.
2. Aianduskeskustes on koerahambad vahel saadaval kasvavate potitaimedena. Sel viisil on taime koduaeda istutamisel kasvama minek samuti üsna kindel.
3. Väikepakend, milles sisaldub tavaliselt 2-5 sibulat. Samas tuleb nentida, et kui poest on ostetud koerahamba mugulsibulad ja kui kord on koerahammas ilusti kasvama läinud, siis on temast rõõmu ka paljudeks aastateks.

Allpool vaatluse alla võetud liigid on kõik meie oludes hea talve pidavusega.

Valkjas kaerahammas (E. albidum) pärineb looduslikult Kanada ja USA idaosast. Oma madala kasvu, valgete õite ja kollase tsentriosa tõttu mõnel pool tuntud ka kui kollane lumikelluke. Oma tagasihoidliku välimuse tõttu pole aiapidajate seas võitnud suurt populaarsust, kuid kollektsionäärid oskavad teda hinnata. Lehed pronksja-rohelise mustriga. Suuremate kogumikena kasvab vaid paikades, kus pinnast pole pikka aega masintöödeldud.

Ameerika koerahammas (E. americanum) pärineb looduslikult Põhja-Ameerika idaosast. Liigile on iseloomulikud kollased õied tumetähnilise rohelise lehestiku kohal. Eelistab varjulist kasvukohta. Edeneb hästi huumuserohkel parasniiskel kergelt happelisel pinnasel. Levib aeglaselt maa-aluste stoolonite abil ja võib soodsate kasvutingimuste korral aja jooksul moodustada suuri kogumikke.

Kalifornia koerahammas (E. californicum) USA-st Kaliforniast pärinev liik, mille tuntuim sort on ’White Beauty’. Kaubanduses kiputakse vahel sorte ja liike sassi ajama, mistõttu on sorti pakutud oregoni ja käänd-koerahamba nime all. Või kes seda nii täpselt teab ning jätkem need peensused botaanikutele vaidlemiseks. Igal juhul on eelpool nimetatud sort pälvinud Briti Kuningliku Aiandusseltsi auhinna. Taimel on laigulised lehed ja valged õied, mida kaunistab kollastes/oranžides toonides elegantne keskosa. Ühel varrel võib paikneda kuni kolm õit. Talub hästi lehtpuude juurekonkurentsi.

Harilik koerahammas (E. dens-canis) on sordiaretajatele enim huvi pakkunud liik. Püüab pilku peamiselt oma õrnade tagasikäändunud õielehtedega, mis võivad olla nii valged, roosad kui lillad ning silmapaistvate tolmukatega on nad ühed kaunimad kevadlilled. Lehed on tavaliselt laigulised, mis võivad olla pruunakates või sinakates toonides. Õied paiknevad vartel enamasti ühe kaupa. Kasvukõrgus õitsemise ajal jääb pigem alla 20 cm, kuid mõnedel sortidel võib rohkem. Suudab kasvada ka kehvapoolsest murukamarast läbi. Enam levinud sordid, mida aegajalt võib kaubalettidel kohata on; ’Lilac Wonder’ – auhinnatud sort lillakas-violetsete õitega, kasvab kuni 15 cm kõrgeks. ’Purple King’ – alla vaatavad lillakasroosad õied kuni 5 cm läbimõõduga ja paiknevad ühekaupa varrel. Lehestik on silmatorkavalt rohelise-pronksja laiguline. ’Rose Queen’ paistab silma selgelt roosade õite ja pruunilaigulise lehestiku poolest, kasvukõrgus võib heades tingimustes küündida kuni 25 cm-ni. ’Snowflake’ – puhasvalged noruspäised õied vaatavad alla oma imekaunile purpurse varjundiga tähnitud lehestikule. Kontrasti lisavad tumedad tolmukad.

Helena koerahammas (E. helenae) on endeemne liik ja pärineb looduslikult Kaliforniast, kus kasvab Napa maakonnas St. Helena mäel 500-1200 m kõrgusel olles nii endale nime saanud. Eestisse on helena koerahammas sattunud harva tänu üksikutele kollektsionääridele. Taimel on tavaliselt kaks laigulist umbes 20 cm pikkust lehte ja heledad kollase tsentriosaga õied, mis paiknevad vartel ühe kuni kolme kaupa.

Hendersoni koerahammas (E. hendersonii) looduslikult kasvab Põhja-Kalifornias ja Oregoni edelaosas. Kahvatu-violetsed õied mustasõstralilla tsentriosaga on vaatamisväärsus omaette. Aias kasvab hästi, kuid eelistab männimetsa lähedust. Kaubanduses kohtab harva, kuid kollektsionääride seas on hendersoni koerahammas tekitanud suure huvi enda vastu üle kogu maailma. Põnevust tekitab nimelt asjaolu, et sellel liigil esineb aegajalt albiino vormi.

Oregoni koerahammas (E. oreganum) Liigile on omased pruuni-valge-rohelise mustriga madal lehestik, mille kohal asetsevad umbes 20 cm kõrgustel vartel vaid natuke tagasikäändunud tippudega valged õied, millel on kollastes toonides tsentriosa. Tolmukad on heledad, võivad olla valged ja/või kollased. Eestis on liiki kasvatatud Tartu Ülikooli Botaanikaaias.

Käänd-koerahammas (E. revolutum) kasvab umbes 20 cm kõrguseks, on kuldkollaste tähtjate õitega Põhja-Ameerikast pärinev sibultaim. Kasvatab kevadel 3…4 õisikuvart, mille tipus asuvad ilusad logus õied. Lehed on rohelised, kergelt vahajad. Tuntuim sort on ’Pink Beauty’ , kellel lavendliroosad õied on suur uhkus taimele.

Indiaani koerahammas (E. tuolumnense) Tuntuim sort on jõulise kasvuga ’Pagoda’. Väävlikollased tagasipööratud kroonlehtedega õied on silmapaistvalt kaunite sügavkollaste tolmukatega atraktiivne kaunitar igas aias. ’Pagoda’ puhul on märkimisväärne, et ühel varrel võib paikneda mitu – kuni neli-viis õit. Taime õitsemisaegne kõrgus küündib umbes 30 cm kanti.

Meenub kunagi juhtunud lugu ühel tuntud taimelaadal, kus korraldati istutusmaterjali oksjonit. Üks Eesti tuntud sibullillede asjatundja oli oksjonile pannud kaks koerahammast sordinimega ’Zoja’. Oksjonipidaja ei teadnud suurt midagi taimedest ega sortidest ja nende õigekirjast ning kuulutas valjul häälel välja: müüa kaks sooja koerahammast … kaks sooja koerahammast alghinnaga … mõlemad sibulad said müüdud nagu soojad saiad.