Kobarküüvits (Leucothoe) perekonda kuuluvad madalamad suve-, talve- ja igihaljad vahelduvate lühirootsuliste saagjaservaliste lihtlehtedega põõsad, milledel on väikesed, mõne soomusega pungad. Õied asetsevad tipmistes või lehekaenaldes asuvates kobarjates või pöörisjates õisikutes, õiekroon kupjas kuni torujas, valge, tolmukaid 10. Sigimik 5-pesaline, kuprad peaaegu kerajad, sisaldades arvukalt peeneid seemneid. Perekonda kuulub 30 (40) liiki, millised kasvavad peamiselt Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Madagaskaril, Himaalajas ja Jaapanis. Liigid eelistavad kasvukohana poolvarjulisi kuni varjukaid jahedamaid ja niiskeid turvasmullaga kohti. Paljundatakse haljaspistikutega, võrsikutega ja seemnetega. Põõsaste kärpimist tuleks ette võtta kohe pärast õitsemist.
Gray kobarküüvits (L. grayana) on talvehaljas kuni suvehaljas kuni 1 m kõrgune aeglasekasvuline põõsas on pärit Venemaalt Sahhalini saare lõunaosast ja Jaapanist, kasvades mägedes. Võrsed punakad, paljad. Lehed elliptilised, piklikud kuni äraspidimunajad, 2,5…9,5 x 0,8…6 cm, lühidalt teritunud tipu ja ümara alusega, terve ja ripsmelise leheservaga, pealt paljad, alt roodude nurkadest karvased, lehtede sügisvärvus sarlakpunane. Õied tipmistes piklikes kuni 10 cm pikkustes kobarjates õisikutes, üksikõis kupjas-kellukjas, kuni 0,5 cm pikk, valge, äraõitsenult roosakas, puhkevad mais – juunis. Viljadeks on kuprad poolkerajad, pruunid, kuni 0,5 cm läbimõõdus, sisaldab palju väikesi seemneid, mis valmivad suve lõpul ja sügisel. Ka Gray kobarküüvits on meil külmakindel liik, millist tasuks hakata haljastuses rohkem kasutama. Kasvukohana vajab samuti poolvarjulist kohta ja happelist parasniisket mulda.
Walteri kobarküüvits (L. walteri) on igihaljas, meil alla 1 m kõrge, kuid kodumaal kuni 2 m kiirekasvuline ja tihedavõrseline põõsas on kasvamas Põhja-Ameerika idaosas, Georgiast kuni Virgiiniani, puistute alusrindes ja jõeorgudes. Võrsed punakad, noorelt karvased, rippuvad. Lehed munajas-lantsetjad kuni lantsetjad, 6…15 x 2,5…4 cm, pikalt teritunud tipuga, ripsmeliselt peensaagja servaga, pealt tumerohelised, läikivad, alt heledamad ja tumedate näärmetäppidega, paljad, leheroots punakas, 1…1,5 cm pikk, lehed puhkedes punakad, samuti on lehtede talvine värvus pronksjas. Õied paiknevad 4…6 cm pikkustes tavaliselt tipmistes või ka lehekaenaldes asuvates kobarjates õisikutes, valged, lõhnavad, üksikõis ruljas, kuni 0,8 cm pikk, puhkevad mais-juunis. Viljadeks on kuprad lamekerajad, kuni 0,5 cm läbimõõdus, valmivad sügisel, kuid jäävad kauaks põõsastele. Põõsad annavad juurevõsusid, on dekoratiivsed õitsedes ja suurte läikivate lehtedega ning meil külmakindlad. Taimedele sobib poolvarjuline kuni varjuline kasvukoht. Ei talu eriti tuulist paika ja täisvalgusega kasvukohas peaks pinnas olema kogu aeg niiske (kuid mitte üleujutatud), samuti vajavad taimed siis kevadist katmist. Sobib kasutada koos teiste igihaljaste liikidega, samuti pinnakatteistutustel. Sordid: ’Carinella’– rippvõrseline kuni 60 cm kõrgune põõsas; lehed päikesepaistel talvel pronkspunased; ’Lovita’ – laiuva kasvuga rippoksaline sort; lehed väga suured, laimunajad, kuni 10 cm pikad, lehtede talvine värvus tume-veinpunane; ’Rainbow’ – lehestik roosalt marmoreeritud ja roosalaiguline, puhkedes vasekarva kuni kollakas; ’Rollissonii’ – lehed kitsamad, 5…10 cm pikad, vaid 1…1,5 cm laiad; ’Trivar’ – tugevakasvuline; lehed punakad, kollaste ja roheliste plekkidega, suuremad kui sordil ’Rainbow’ kuid kahvatumad; ’Scarletta’ – laiuva, kompaktse kasvuga rippoksaline põõsas; lehed kuni 10 cm pikad, puhkedes punakad, talvel säravalt veinpunased kuni tumepunased.
