Kobarhüatsint (Muscari) 30 liigiga sibultaimede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, mis looduses kasvavad erinevates kasvukohtades Edela-Aasias ja Vahemere maades. Kobarhüatsintide kõrgus on keskmiselt 20…25 cm ja õisiku suurus 3…5 cm.
Armeenia kobarhüatsint (M. armeniacum) on looduslikult levinud Lääne-Aasias ja Vahemeremaades. Ta on keskvarane püsilill, mis vajab kasvamiseks päikeselist kuni poolvarjulist sõmera pinnasega kasvukohta. Istutada septembris umbes 10 cm sügavusele mulda. Õied avanevad õisiku alumisest servast järjest ülespoole. Kobarhüatsinte kasutatakse laialdaselt loodusaedade haljastamisel, maakodude pideva järelvalveta istutusaladel ja mujal. Võimalik on ajatada olles suurematel ja keerukamatel ajatusseadetel meeldivaks aktsenttaimeks. Paljundada saab mugulatega puhkeperioodi ajal ja seemnetega, mis külvatakse kohe pärast valmimist. Sorte: ’Blue Spike’ – suurte pehmesiniste täidisõitega väga populaarne sort, põhiliigist väiksema talvekindlusega; ’Cantab’ – kiirekasvuline madal kahvatusiniste õitega sort; ’Valerie Finnis’ – kahvatu levandli värvi õied tihedas spiraaljas õisikus.
Laialehine kobarhüatsint (M. latifolium) erineb armeenia kobarhüatsindist eelkõige selle poolest, et tema õied avanevad õisiku tipust järjest allapoole ja lehed lantsetjad, mitte lineaalsed, nagu armeenia kobarhüatsindil. Muus osas on õisik väljanägemiselt väga sarnane armeenia kobarhüatsindile. Samuti sobivad talle ka sarnased kasvutingimused. Talvekate on soovitav paiguti. Kasvukõrgus umbes 20 cm ja sobiv istutusvahekaugus 5 cm.
Harilik kobarhüatsint (M. botryoides) on lillakassiniste või valgete õitega, Õisik on ühtlane, mitte alt laienev nagu armeenia kobarhüatsindil. Kõige vähemnõudlikum ja võib naturaliseeruda. Sort ’Album’ – sihvakad lõhnavad valgeõielised õisikud.
Kõige nõudlikum kasvutingimuste suhtes ja teistest ka külmaõrnem on tutt-kobarhüatsint (M. comosum) ja tema sordid. Seega soovib toitaineterikast, niisket, kuid vett hästi läbilaskvat mulda ja päikeselist kasvukohta.
