Kitseenelas (Aruncus) enamasti kahekojaliste püsikute perekond roosõieliste sugukonnast, mis on peamiselt levinud põhja poolkera parasvöötmes. Kitseenelas eelistab, kasvades kiiresti ja õitsedes rikkalikult, huumuserikast sügavapõhjalist, parasniisket, vett hästi läbi laskvat pinnast ning päikeselist kasvukohta. Ta on vähenõudlik taim, kasvades rahuldavalt tavalisel aiamullal ja poolvarjulisel kasvukohal ning talub ka täisvarju. Kitseenelas on hea lõikelill, õitseb kesksuvel. Õisik sarnaneb astilbe õisikuga, mille pikkus ulatub pea 50 cm ja õisiku läbimõõt küünib 20 cm. Sobib veekogude lähedusse, kuid tema kasvule mõjuvad halvasti kõrge põhjaveeseis ja pikaajalised kevadised üleujutused. Parim viis paljundamiseks on juurepuhmiku jagamise teel sügisel või kevadel. Uute taimede soovitatav vahekaugus istutamisel on 80…100 cm. Sügisel lõigatakse surnud varred maapinnani tagasi. Eesti oludes on talvekindlad ja pikaealised püsikud, mis võivad ühel kohal kasvada ja õitseda isegi 70…80 aastat. Looduses leidub 2 liiki:
Harilik kitseenelas (A. dioicus, syn. A. sylvestris, syn. A. vulgaris) pärineb USA-st, on 1…2 m kõrguseid puhmalaadseid kogumeid moodustav taim. Kohevad kreemvalged õisikud meenutavad astilbet. Ulukid ei kahjusta, on võimeline hästi edenema ka suurte puude naabruses, mistõttu sobib kasutamiseks maakodudes, samuti linnaaedades ning loodusliku väljanägemisega istutusaladel. Põhiliigi kõrgus võib küündida kuni 190 cm-ni. Sort ’Kneiffii’ on oma eriliselt peensulgja lehestikuga võitnud ka Eestis suure populaarsuse. Õitseb põhiliigist veidi hiljem ning kasvult on madalam, 90 cm.
Korea kitseenelas (A. aethusifolius) on kreemikasvalgete miniatuursete õisikutega madalakasvuline tumerohelise peenelehelise, sügavalt jagunenud sulgja lehestikuga madalaid puhmaid moodustav aiailu taim. Sobib suurepäraselt varjulistesse kohtadesse pinnakatteks, näiteks kalmistutele. Kõrgus 30 cm mõõdetuna koos õisikutega. Ulukid ei kahjusta, mistõttu sobib hästi ka maakodude lähedusse ja looduslähedase väljanägemisega istutusaladele. Eesti oludes vastupidav talvele, samuti ekstreemsetele ilmastikuoludele. Vääriks haljastuses senisest enam tähelepanu.
