Varretu keelikurohi
Keelikurohi (Carlina) on 28-30 liigiline ühe- ja kaheaastaste või lühiajaliste püsikute perekond korvõieliste (Asteraceae/Compositae) sugukonnas, kes looduses kasvavad Euroopa, Aasia ja Põhja-Aafrika kuivades kasvukohtades. Rohkem liike on esindatud Vahemeremaades ja Kanaari saartel. Eestis alvaritel kasvab harilik keelikurohi (Carlina vulgaris).
Harilik keelikurohi nn kaheaastane taim, kellel esimesel aastal vaid juurmised lehed, mis paiknevad kodarikuna. Lehed on süstjad kuni munajad, 4-9 mm laiad, ogajashambulised 20-30 cm pikad. Varrelehed kinnituvad varrele vahelduvalt. Teisel aastal kasvavad 50-60 cm lehistunud varte tippudesse korvõisikud, mis koosnevad torujatest tumekollastest putkõitest, mida ümbritsevad heledad küllaltki jäigad kiirjalt paiknevad õiekattelehed (tupplehed). Õisiku läbimõõt on 2-4 cm ja õitseb juulist septembrini.
Varretu keelikurohi ‘Elongata’
Varretu keelikurohi nn valge aiavorm (Carlina acaulis ssp. simplex) on keelikurohtudest enim kultuuris kasvatatav. Ta on sarnane hariliku keelikurohuga, kuid lehed paiknevad ainult juurmise kodarikuna. Lehed on kuni 30 cm pikkused, sulglõhised ja ogalised lamedad hallikas-rohelised, on kaetud villaste karvakestega ja altpoolt võrguga. Taimepuhmiku kõrgus on ca 10-20 cm ja õitsemise ajal koos varre ja õisikuga 30-35 cm, puhmiku läbimõõt kuni 50 cm. Õitseb suve teisest poolest alates ja poolkerajas korvõisik koosneb helepruunidest putkõitest, mida ümbritsevad hõbejasvalged tupplehed. Õisiku läbimõõt ulatub 10-12 cm. Keelikrohi on omapärane selle poolest, et vihmase ilmaga ja udus õied sulguvad ruttu. Õitsemine kestab juulist – septembrini, taim säilitab dekoratiivsuse kuni lume tulekuni.
Sobib kuivseadetesse, sest kuivatamisel (kuivamisel) õisik säilitab oma kuju ja värvuse. On lühiajaline püsik, keda saab paljundada seemnetega.
Kasvuks vajab toitainetevaest, kuivemat, vett hästi läbilaskvat lubjarikast pinnast ja päikeselist kasvukohta. Ideaalne taim kiviktaimlasse, kus enamik taimi õitseb kevadel ja suve alguses.
