Kapsasrohi (Brassica) enamasti ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede, harvem poolpõõsaste perekond samanimelisest on tähtsaim perekond ristõieliste (Brassicaceae) sugukonnast, mis looduslikult on levinud Vahemere ümbruses, Lääne-Euroopas ja Ida-Aasias. Kõigil mandritel on levinud liik kapsas (B. oleraceae) oma mitmete teisenditega (valge peakapsas, lillkapsas, nuikapsas jne.). Dekoratiivkapsas (B. oleracea Acephala rühm) võib kasvada kuni 40-45 cm kõrguseks, ta on kähardunud lehtedega taim, mille sisemised lehed on värvunud valgeks, roosaks või lillakaspunaseks. Kujult meenutab ta peakapsast, millele pole pead moodustunud. Lehed värvuvad hoogsalt, kui õhutemperatuur sügisel langeb +10ºC-ni. Dekoratiivkapsast kasvatatakse nagu kõiki teisi kapsaid. Seemned külvatakse külvikasti aprilli II-III dekaadil. Ühes grammis on umbes 300 seemet, mis idanevad +18…20ºC juures. Tõusmed ilmuvad 7-14 päevaga. Välja istutatakse mai lõpul või juunis vahekaugustega 50×50-60 cm. Kasvuaegse hooldamise peamised võtted on umbrohu kitkumine, põuase suve korral regulaarne kastmine, pinnase kobestamine ja väetamine. Noori taimi võivad rünnata putukkahjurid. Talub sügisel lühiajaliselt külma kuni -10º C. Hilissügisel võib taimed suure mullapalliga ümber istutada, kas tühjaks jäänud suvelillepeenrasse, lillekasti või suurde lillepotti. Viimased ilusad rohelised, punased või kirju südamikuga täiskasvanud taimed võib viia rõdule või jahedasse ruumi, kus nad mõõduka kastmise korral veel kaua silmailu pakuvad. Õues saab neid imetleda suurte talvekülmade saabumiseni. Köögiviljadena kasvatatakse valget, punast ja käharat peakapsast, lill-, roos-, nui- ja spargelkapsast ning hiina kapsast ja nende erinevaid sorte.
Peakapsas (B. oleracea var. capitata) eelistab sügava künnikihi ja küllaldase niiskusega liivsavimuldi ning tuultele avatud kasvukohta. Seemnete idanevus säilib 4-5 aastat. Seeme hakkab idanema 2-3°C juures, 18-20°C juures tärkab taim 3-4 päeva pärast. Optimaalne kasvutemperatuur on 15-20°C, üle selle aeglustub pea moodustumine, alla 12°C ennakõitseb peakapsas kergesti ja pea asemel võib areneda ka hoopis leherosett. Seemned külvatakse kasti või lavasse märtsi lõpus või aprillis, kasti külvamisel vajalik sobilike taimede saamiseks pikeerimine. Kasvukohale istutatakse mais vahedega 60×40 cm. Olenevalt vegetatsiooniperioodi pikkusest eristatakse kolme sordigruppi: vegetatsiooniperiood 90-130 päeva – varajane peakapsas; 120-150 päeva – keskvalmiv peakapsas ja 145-180 päeva – hiline peakapsas. Kähar peakapsas ei sobi hapendamiseks oma suure valgusisalduse tõttu, kuid on väga õrnakoeline ja hea maitsega, mistõttu ideaalne värskelt tarvitamiseks.
Lillkapsas (B. oleraceae var. botrytis) vajab kasvuks toitaineterikast neutraalset või nõrgalt aluselist sügavalt haritud mulda. Ta on pikapäevataim, seega märtsis-aprillis külvatud taimede istikuperiood kestab 40-55 päeva, mais-juunis külvatud taimede istikuperiood aga 30-35 päeva. Seemnete idanevus säilib 4-5 aastat. Seeme hakkab idanema 2-3°C juures, 18-20°C juures tärkab taim 3-4 päeva pärast. Varajastel ja keskvarastel sortidel tõusmest kuni õisiku moodustumiseni 75-100 päeva. Lehtede kasvuks on ideaalne temperatuur 13-18°C, õite moodustumise ajal on ideaalne temperatuur aga 15-17°C. Kogu kasvuperioodi välte vajab taim piisavalt niiskust. Kuiva mulla puhul arenevad väikesed, enneaegsed ja väärarenguga õisikud.
Spargelkapsas (B. cauliflora syn. Olreceae var. italica) on tuntud ka asparkapsa ja brokoli nime all. Ideaalne värskelt tarvitamiseks ja külmutamiseks. Oma väliskujult sarnaneb lillkapsale, kuid kasvunõuded on samad peakapsaga. Eeliseks on veel lühike kasvuperiood vastupidi lillkapsa pikale kasvuperioodile. Spargelkapsa peaõisiku läbimõõt jääb vahemikku 8-20 cm, lisaks tekivad lehekaenaldes kõrvalharud, mis moodustavad väiksemaid õisikuid. Spargelkapsas vajab kogu kasvuperioodi jooksul niisket pinnast ja temperatuuri 18-20°C. Istutustihedus võiks olla 30×60 cm. Saaki hakkab saama 45-50 päeva pärast istutamist ja umbes 3-4 nädala jooksul, kuna õisikud ei valmi üheaegselt.
Rooskapsa (B. oleraceae var. gemmifera) vars on 60-100 cm kõrge, lehistunud. Lehtede kaenaldes arenevad väikesed kapsapead, mida olenevalt sordist on ühel taimel 20-70 läbimõõdus 2-4 cm. Rooskapsas on kõige mineraalaineterikkam kapsas, oma valmimise järgi on keskhiline. Mullastiku suhtes samad nõuded, mis peakapsal, kuid rooskapsas on valgusnõudlik taim, istutustihedus ei tohi olla väiksem kui 60×60 cm, ideaalne 70×70 cm. Seemned tuleb külvata aprillis ja välja istutada mais.
Nuikapsal (B. oleraceae var. gongylodes) kasutatakse toiduks lühikest paksenenud varreosa, nn varsvilja. Nuikapsas on lühikese kasvueaga võrdlemisi külmakindel kultuur. Saak valmib 70-80 päeva pärast tärkamist. Tänu madalale soojanõudlikkusele ja lühikesele kasvueale võib samalt pinnalt saada mitu saaki suve jooksul. Ainus, mida nuikapsas piisavalt vajab, on niiskus, sest muidu varred puituvad ja muutuvad maitsetuks. Istutustihedus (otsekülvi puhul harvendus) vahedega 45-50 cm x 20-25 cm.
Hiina kapsas (B. rapa var. pekinensis, syn. B. chinensis, syn. B. pekinensis) on vastupidi lillkapsale lühipäevataim. Seega liiga pika päeva (päikesevalgust üle 12 tunni) puhul ja liiga kõrge temperatuuri korral ei moodusta ta pead. Sobiv temperatuur istikuperioodil on 18-20°C ja kasvukohale istutatult 15-16°C. Istutustihedus 50-65 cm x 30-35 cm. Vajab toitaineterikast mulda, kasv häirub nii lämmastiku, boori kui kaltsiumi puudusel. Samuti on oluline pidev kastmine, sest juurestik on nõrgalt arenenud. Valmimisaeg alates külvist 85-90 päeva.
Liik kaalikas (B. napus var. napobrassica) on kaheaastane juurköögivili: esimesel aastal moodustub tugeva lehekodarikuga mahlakas juurikas, teisel aastal 1-1,5 m kõrgune õisikuvars ja valmivad seemned. Botaaniliselt on lähedane õlikaalikas e. raps (B. napus var. napus). 1000 seemne mass on 2,5-4 g ja seemned säilitavad idanevuse 4-6 aastat. Kasvuaja pikkus esimesel aastal on 110-130 päeva ja teisel aastal 90-100 päeva. Seemned hakkavad idanema 2-3°C juures ja kasvuaegne optimaalne temperatuur on 15-18°C. Kaalikas on valgus- ja niiskusnõudlik taim. Valguse puudusel juurvili muundub ja saak väheneb, kuivuse korral muutub juurvili puiseks. Kaalikas külvatakse tavaliselt kasvukohale, kuid võib külvata ka lavasse ja hiljem istutada kasvukohale vahedega 50-60 cm x 20-25 cm.
Liik naeris (B. rapa) on kaheaastane söögi- ja söödajuurvili. Naeris on aretatud kapsa ja kaalika ristamisel. Esimesel aastal kasvab mahlakas juurikas ja teisel aastal harunev õisikuvars. Juurvili on olenevalt sordist lapik või lapikümar, koor enamasti kollane või punakas ning sisu kollane, harvem valge. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid vajab niiskust, sest muidu kasvavad puised ja kibedad juurikad. Kasvuaeg on lühike, varajased sordid valmivad 60-70 päevaga. Seega saab kasvatada varajase kultuurina suviseks, hilisema (külv juuni lõpus) kultuurina sügiseseks ja talviseks tarbimiseks. 1000 seemne mass on 1,5-2,5 grammi ja seemnete idanevus säilib 3-4 aastat. Seeme tärkab juba madalatel plusskraadidel 3-4 päevaga. Kasvukohale külvamise puhul harvendada või istutamise puhul jätta vahed 45-50 cm x 20-25 cm.
Liik valge sinep (Sinapis alba, syn. B. hirta) on 20-85 cm kõrguste püstise kareda varrega üheaastane rohttaim. Lehed on sulgjagused või lõhised, kanneljad, hõredalt karedakarvalised, õied kollased. Õitseb juunist sügiseni. Kasvab Eestis paiguti põlluumbrohuna. Kasvatamiseks sobib kerge viljakas muld. Paljundatakse seemnetega. Idanevus säilib väga kaua, kuni 11 aastat. Tõusmed tärkavad 3-6 päeva pärast. Külvatakse varakevadel avamaale või aasta läbi aknalauale potti. Värske salati saamiseks võib teha korduskülve 10-15 päevaste vahedega. Kuival ajal on vaja kasta, vastasel korral jääb lehemass väikeseks ja taimed hakkavad kiiresti õitsema.
