Käokannus (Linaria) on umbes 100 liigiga kuivade kasvukohtade taimeperekond mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukonnast levialaga põhjapoolkeral, eriti Vahemeremaades. Perekonna nimetus Linaria viitab sellele, et taime leht sarnaneb linalehe omaga. Eestis kasvab looduses kaks liiki: harilik käokannus (L. vulgaris), mis on tavaline ja harva esineb joonik käokannus (L. repens). Käokannusele sobib keskmise toitainetesisaldusega kergem vett hästi läbilaskev liivakas muld ja päikeseline kasvukoht. Õitsevad alates juunist kuni külmadeni.
Harilik käokannus (L. vulgaris) on mitmeaastane 10…70 cm kõrgune rohttaim, mis kasvab looduslikult Põhjamaades kuivadel liivapinnastel ja vanadel rannavallidel. Tänu põlluharimisele ning muru- ja ristikheina seemnega kauplemisele on taim levinud suurtele aladele. Eestis leidub teda rannikul, kuivematel kasvukohtadel, jäätmaadel ja põlluservadel. Üpris suured kollased suure lõvilõua (Antirrhinum majus) õisi meenutavad õied asetsevad tihedas viljapeataolises kobaras. Õitel on üsna pikk kaarjas kannus ning alahuulel oranžikaskollane laik. Ilusate kollaste õite pärast on taime ka aedadesse istutatud, vanades aedades võib teda siiani enamasti metsistununa kohata. Harilikku käokannust on varem kasutatud värvainetaimena. Taim sisaldab mürgist glükosiidi linariini ja on kasutatud ka rahvameditsiinis. Paljuneb vegetatiivselt, nii harunenud risoomiest kui ka horisontaalsete juurte pungadest.
Purpur-käokannus (L. purpurea) pärineb Lõuna-Euroopast. Õhuline põõsasjas püsik kasvab 50…90 cm kõrgeks. Lehed on saledad hallikasrohelised, õied eresinakas-lillad valgete servadega. Õitseb juulist septembrini. Teisend alba on valgeõieline. Sort: ’Canon J. Went’ – pehmeroosade õitega.
Hispaania käokannuse (L. maroccana) hübriide, mille kõrgus ulatub 25 cm, kasvatatakse aedades üheaastase taimena. Pärineb ta marokost, on USA-s naturaliseerunud. Lehed on vahelduvad kitsad kõrrelisesarnased. Õite värv on valgest kollase, punase ja siniseni. Paljundatakse seemnetega, mis kevadel (aprillis-mais) külvatakse kasvukohale umbes 3 mm sügavusele. Soovitav on hiljem harvendada vahedele 10 cm.
