Kanarbik (Calluna) perekonnast eerika on eraldatud õie ehituse tõttu – kanarbiku õietupp on värvunud ja pikem kui neljatine õiekroon, samuti jäävad tupp ja kroon pärast õitsemist püsima ega varise ära. Perekond on monotüüpne, ainus liik on kanarbik (C. vulgaris). Vulgaris – harilik. Rahvapärased nimetused taimel on kamaras, kamarik, kanaharg, kanarad, nõmm, nõmmerohi, rabakamar jne. Nagu näha, paljud nimetused viitavad taime kasvukohale. Kasvab igihalja, 10-60 (80) cm kõrguse tõusvate varreharudega kääbuspõõsana kuivadel nõmmealadel, nõmmemetsades, kuivemates rabades kõikjal üle Eesti. Üldlevikult kasvab pea kogu Euroopas, hajusalt Väike-Aasia kirdeosas ning naturaliseerunult ka Põhja-Ameerika idaosas, puududes Lõuna-Itaaliast ja Kreekast ning Vahemere saartelt ja tungides mäestikes kuni 2400 m kõrguseni. Kultuuristatud väga ammu.
Võrsed maadjad, juurduvad tihti, tipud püstised, pruunikad. Lehed väikesed, rootsutud, lineaalsed, kolmetahulised, kuni 3 mm pikad ja kuni 0,7 mm laiad, ristvastakud, asetsevad võrsel tavaliselt lähestikku nelja reana, katusekivide taoliselt. Õied paiknevad võrsete tipuosas üksikult lehekaenaldes, neid on rohkesti, kellukjad, kuni 3 mm pikad, roosakad. Õied sisaldavad palju nektarit, puhkevad alates juulikuust. Viljadeks on munajad karvased kuprad, ümarate väheste seemnetega. Lilleseadetes saab võrseid kasutada edukalt kimpude valmistamisel, kuna taim püsib kaua värske. On mükoriisamoodustaja, ei talu aluselisi muldi.
Rahvameditsiinis kogutakse kanarbiku õisi koos võrsete tippudega ja nendest valmistatud teed kasutatakse sapi- ja neeruvaevuste puhul, rasvumise vastu, närvide korrastamiseks, maovaevuste puhul jne. Taimedele mõjub hästi mõõdukas tagasilõikus pärast õitsemist. Paljundatakse seemnetega ja pistikutega. Haljastuses kasutatakse ohtralt pinnakattetaimena, väheviljakate liivaalade taimena, koduaedades, nõlvade kindlustamisel jne.
Sorte on palju, kuid plaanipärasest aretusest ei saa siiski tõsiselt rääkida, kuna enamik sorte on leitud loodusest või paljundatud seemikute hulgast. Kokku on sorte mitmeid sadu. f. alba – valgeõieline looduslik vorm, emakasuue valge või rohekas, lehestik jääb talvel värske rohelise värviga; ’Alba Aurea’ – kääbuskasvuga, kuni 10 cm kõrge, lehed algul kollased, hiljem rohekaskollased, kevadel puhkedes rohelised; õied puhasvalged, VIII-IX; ’Alba Carlton’ (’Carlton’) – 40…60 cm kõrgune puhasvalgete õitega, õisi väga rikkalikult, moodustuvad ka külgvõrsetel, VIII-IX; ’Alba Plena’ – laipüstja kasvuga ja puhasvalgete täidisõitega sort, on veelgi tugevamakasvulisem ja tihedam sordist ’H. E. Beale’, IX-X; ’Alba Praecox’ (’Alba Pumila’) – madal 10…20 cm kõrgune püstiste võrsete ja valgete õitega sort, VII-VIII; ’Alba Rigida’ – kuni vaid 15 cm kõrgune horisontaalsete võrsetega valgeõieline sort, VII-IX; ’Alexandra’ – tähelepanuväärne sort, mida ilmestavad pikka aega teravatipulised sügavroosad õiepungad ja mille õied ei avane lõplikult ka õitsedes, õitseb hilja, enne talve tulekut; ’Allegretto’ – nõrgakasvuline kompaktne sort, sirelilillade õitega, VIII-IX; ’Allegro’ – kuni 50 cm kõrgune VIII-IX õitsev punaseõieline sort; ’Alportii’– väga tugevakasvuline 80…100 cm kõrge, võrsed hallikarvased, õied punased kuni punakasvioletsed, VIII-IX; ’Annemarie’ – sordi ’H. E. Beale’ parandus, kuni 50 cm kõrgune kompaktne, tumeroosa lehestikuga, täidisjad õied puhkedes heleroosad, värvuvad hiljem karmiinpunasteks; ’Anthony Dawis’ – kuni 45 cm kõrgune atraktiivne põõsas hõbehallide lehtedega ja valgete õitega, VII-VIII ; ’Argentea’ – madala ja laiuva kasvuga ning erkrohelise lehestiku ja violetsete õitega; põõsastel võrsete tipud värvuvad talveks valkjateks; ’August Beauty’ – kuni 30 cm kõrgune valgeõieline sort, VIII-IX; ’Aurea’ – laiuv, 30…40 cm kõrgune, lehed suvel kuldkollase värvusega, talvel pruunikaspunased, õied helevioletjad kuid mitte väga dekoratiivsed; VIII-X; ’Battle of Arnhem’ – umbes 60 cm kõrgune tumerohelise,talvel pronksja lehestiku ja hele purpurpunaste õitega hiljaõitsev sort, IX-X; ’Beechwood Crimson’ – püstise kasvga ja tumerohelise lehestikuga, õied tume-karmiinjad, sordi ’C. W. Nix’ parandatud versioon; ’Boskoop’ – umbes 30 cm kõrgune, lehestik suvel säravalt kuldkollane, talvel oranžpunakas, õied sirelilillad, VII-VIII; ’Carmen’ – 30…40 cm kõrgune laiuva, püstise kasvuga tumerohelise lehestiku ja roosakasvioletsete õitega, VIII-IX; ’Christiana’ – 1970, Rijnbeek; kuni 50 cm kõrgune tiheda, püstise kasvuga sort; lehestik kollakasroheline, talvel kollane, õied valged, IX-X; ’Dark Beauty’ – kompaktse kasvuga kuni 30 cm kõrgune helerohelise lehestiku ja pooltäidisjate, säravpunaste õitega sort, IX-X; ’Darkness’ – tiheda, püstise kuni 30 cm kõrguse kasvuga ja karmiinpurpurjate tihedate õisikutega sort, VIII-IX; ’Dark Star’ – tihedakasvuline, tumerohelise lehestikuga ja pooltäidisjate purpurpunaste õitega sort, VIII-IX ; ’Darleyensis’ – sassis võrsetega tihedakasvuline, kuni 40…45 cm kõrgune, lehestik talvel tumepronksjas; õied roosakaspunased, VIII-IX; ’David Eason’ – kuni 30 cm kõrgune pungataoliste helelillade kuni violetsete õitega sort, IX-XI; ’Dirry’ – maadjas, kompaktne 10…15 cm kõrgeks kasvav tumeroheliste, heledamate võrsetippudega ja lillakasroosade õitega sort, VIII-IX; ’Elegantissima’ – leitud Hollandist; laipüstja kasvuga kuni 50 cm kõrgune hallikasroheliste lehtede ja valgete õitega sort, VIII-IX; ’Finale’ – laiuv, kuni 30 cm kõrgune tihe põõsas ametüstikarva õitega, VIII-X; ’Firefly’– kuni 45 cm kõrgune punakaspruuni lehestikuga, milline talveks värvub oranžpunaseks, õied sügavlilla tooniga, VIII-IX;’Gnome’ – kuni 20 cm kõrguseks kasvav rohekaskollaste võrsetippudega ja tihe valgeõieline sort, IX-X; ’Golden Carpet’ – kuldkollaseid padjandeid moodustav ja talvel oranzides ning punastes toonides lehestiku ja purpursete õitega väga aeglasekasvuline vaid 5 cm kõrgune sort, VIII-IX; ’Heidezwerg’– madal, roomav, 10…15 cm kõrgune helerohelise kuni sinakasrohelise lehestiku ja purpurlillade õitega sort, VIII-X ’Jimmy Dyce’ – maadjakasvuline, kuni 20 cm kõrgune tumerohelise lehestiku ja lillakasroosade täidisõitega sort, VIII-IX; ’Joan Sparkes’ – lopsakakasvuline purpurjate täidisõitega sort, IX-X; ’LongWhite’ – tugeasti võsuv kuni 45 cm kõrgune lopsakakasvuline erkrohelise lehestiku ja pikkade valgete õisikutega sort, IX-X; ’Marleen’– meenutab sorti ’Alexandra’ kandes sügisest kuni talve hakuni purpurroosasid, valkja alusega õiepungi, IX-XII; ’Melanie’ – meenutab samuti sorti ’Alexandra’ kuid õied on puhasvalged; ’Minima’ – maadja tiheda kasvuga kuni 10 cm kõrgune peenevõrseline helerohelise lehestiku ja violettsete õitega sort VIII-IX; ’Orange Queen’ – purpurroosade õite ja puhkedes punase, talvel oranzikaskollase ning suvel kahvaturohelise lehestikuga sort, VIII-IX; ’October White’ – pikkade puhasvalgete õisikutega kuni 60 cm kõrguseks kasvav sort, X-XI; ’Peter Sparkes’ – väljanägemine nagu sordil ’H. E. Beale’, kuid õied tumeroosad, VIII-X; ’Plena’ – violettroosade täidisõitega keskmisekasvuline püstine põõsas, VIII-IX; ’Prostrate Orange’ – suvel kollakasrohelise, talvel punaka lehestiku ja roosade õitega väheõitsev sort, VIII-IX; ’Radnor’ – kompaktse kasvuga kuni 25 cm kõrgune helerohelise lehestiku ja täidisjate kahvatu-sireliroosade, seest valkjate õitega sort, VII-IX; ’Red Favorite’ – keskmisekasvuline, kompaktne kuni 30 cm kõrgune erkrohelise lehestiku ja tumedate lõheroosade täidisõitega sort, VIII-IX; ’Red Star’ – lopsakakasvuline ja intensiivselt punaste täidisjate õitega sort, VIII-X; ’Roma’ – nõrgakasvuline, kuni 15 cm kõrgune tihedavõrseline, tumeroosade õitega sort, ’Romina’ – meenutab sorti ’Alexandra’ kuid on täiesti püstja kasvuga, valgete, roosatipuliste õiepungadega; ’Rosalind’ – Underwood; püstja kasvuga säravkollase lehestiku ja lillade õitega sort, VIII-IX; ’Roswitha’ – tugevakasvuline ja laiuv, kuni 60 cm kõrgune põõsas rohelise lehestiku ja roosakaspunaste miteavanevate õitega, IX-XII; ’Serlei’ – pikkade võrsetega ja robustse kasvuga kuni 60 cm kõrgune smaragdrohelise lehestiku ja valgete õitega sort, IX-XI; ’Serlei Aurea’ – põlvneb eelmisest sordist, on madalamakasvuline, kuni 45 cm kõrgune kuldkollase lehestiku ja valgete õitega sort, VIII-IX; ’Serlei Purpurea’ – põõsasja kasvuga kuni 60 cm kõrgune purpurjate õitega sort, IX-X; ’Sister Anne’ – leitud loodusest; maadjas, tihedavõrseline hõbehalli (tihedasti halli karvastusega kaetud) ja talvel punakashalli lehestikuga ning violettroosade õitega põõsas, IX; ’Spring Cream’ – kuni 45 cm kõrgune püstine erkrohelise lehestiku ja piimvalgete võrsetippudega põõsas, õisi rikkalikult, puhasvalged, VIII-IX; ’Sunrise’ – kuni 30 cm kõrgune suvel kollaste ja talvel oranžpunaka lehestiku ning purpurpunaste õitega sort, VII-IX; ’Sunset’ – lopsakakasvuline kuni 20 cm kõrguseks kasvav, roosaõieline kuid halvastiõitsev kollakasoranzi lehestikuga sort, VIII-IX; ’Tenuis’ – kasv kuni 15 cm, lehestik tumeroheline, õied tumelillad kuni violetjad, VI-VII; ’Tom Thumb’ – vaid kuni 15 cm kõrgune väga tihe kollakasrohelise lehestiku ja roosade õitega sort, VIII-IX; ’Tricolorifolia’ – James Smith, Darleydale; tugevakasvuline, kuni 60 cm kõrguseks kasvav roosaõieline, tumepronksja lehestiku ja heleroheliste võrsetippudega talvel ning pronksja, punaka ja halli lehevärvusega suvel, VIII-IX.
