Käbihein (Prunella) on umbes 7 liigiga pooligihaljaste puhmastaimede väike perekond huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnas, mis looduses kasvavad Põhjapoolkera kuivematel rohumaadel. Kesk-Euroopas ja Briti saartel kasvatatakse nelja liiki ja 25 alamliiki, teisendit, hübriidi või sorti. Käbiheinad on tänuväärsed vähenõudlikud ja pika õitseaega püsikud. Nad kasvavad pea igas mullas, kuid kasvukohana eelistavad päikeselist kuni poolvarjulist, kus õitsevad rikkalikumalt. Paljundatakse puhma jagamise teel kevadel või varasügisel ning ka seemnetega, mis külvatakse kevadel, enamasti otse kasvukohale. Käbiheinte naabrusesse sobivad kasvama kanarbik, madalad dekoratiivkõrrelised, merikannid, kadakkaer, kolmeroodne hõbeleht, kassikäpad, pujud, vaak, madalad kellukad ja kuningakepid. Sobib kasutada ka kõrgemate püsikute vahel pinnakatjana. Need on ka head meetaimed.
Harilik käbihein (P. vulgaris) kasvab Eestis looduslikult niitudel, võsastikes, teepeenardel ja elamute ümbruses murudes. Tal on piklikmunajad terveservalised lehed ja sinakad-lillad tihedas tähkõisikus paiknevad õied. Kõrgus varieerub olenevalt kasvutingimustest 5…45 cm vahel ja õitseb juunist septembrini. On hea meetaim ja meelitab ligi putukaid. Levib maapealsete võsunditega ja isekülviga. Pügatavas õuemurus kohaneb see lõikamisega ning jääb väga madalaks ja maad mööda roomavaks. Sobib kuivadele niitudele ja pinnakatteks.
Suureõieline käbihein (P. grandiflora) erineb eelmisest eelkõige suuremate purpursete õite ja tumedamate lehtede poolest. Sorte on aretatud ja aedades kasvatatakse enamasti just seda. Õisikute alumisel poolel asuvaid tugilehti ei ole. Sinakaslillad õisikud on koondunud tihedatesse tähkjatesse õisikutesse. Dekoratiivsed seemnekambrid lõigatakse ära alles kevadel. Lehed on veidi hõlmised. Kõrgus ulatub enamasti vaid 15 cm. Sortide õievärv varieerub valgest roosa kuni siniseni. Müüakse mitmeid sorte: ’Alba’ – valgete õitega; ’Carminea’ – heleroosade õitega; ’Pink’ – suuremate roosade õitega uuem sort; ’Rosea’ – roosaõieline; ’White Loveliness’ – suuremate valgete õitega uus sort.
