Iminõges (Lamium) on umbes 50 liigiline mitmeaastaste risoomtaimede ja mõningate üheaastaste rohttaimede perekond huulõieliste sugukonnas, kes looduslikult kasvavad erinevates kasvukohtades Euroopast Aasiani ja, aga ka vahemeremaades ja Põhja-Aafrikas. Eestis kasvab looduses 5-6 liiki: valge iminõges (L.album), täpiline iminõges (L. maculatum), hõlmine iminõges (L. amplexicaule), hambune iminõges (L. hybridum), verev iminõges (L. purpureum) ja koldnõges (Galeobdolon luteum, syn. L. luteum, L. galeobtolon.). Eesti taimemäärajate (ja nimekomisjoni) järgi on koldnõges omaette perekond, kuid enamikes aianduse entsüklopeediates loetakse teda ühe iminõgese liigina.
Liike aedades ei kasvatata, küll aga nendest aretatud sordid on laialdaselt levinud oma elujõulisuse, vastupidavuse, vähenõudlikkuse ja kõige selle juures nii dekoratiivse lehestiku kui õierohkuse poolest.
Aedades kasvatatavad iminõgesed ei ole mulla suhtes nõudlikud, kuid eelistavad niiskemat huumusrikast mulda. Eelistatud on kasvukohana poolvarjuline kuni varjuline kasvukoht (seega puude ja põõsaste alla ning metsaaeda). Kasvavad ja õitsevad rikkalikult ka päikeses, kuid siis vajaksid niiskemat mulda (lehestik muutub inetuks läbikuivamisel). Parim viis paljundada on puhmiku jagamine või ka üksikute risoomiosadega, millele peab jääma paar punga.
Koldnõges (Galeobtolon luteum, L. galeobtolon) on tõusvate 20-50 cm kõrguste vartega kiirekasvuline risoomtaim, kellel on laimunajad kuni südajad pikarootsulised, sageli valkjate laikudega rohelised ca 6 cm suurused lehed. On talihaljas. Õitseb maist juulini erkkollaste kuni 2cm õitega, mis on enamasti koondunud lehekaenaldes 6-kaupa männastesse. Liik on Eestis tüüpiline salumetsataim. Aedades kasvatatakse sorte. Tuntuimad on ‘Hermann’s Pride’, kelle lehed on liigist kitsamad ja lühemad, kuni 3 cm pikad, hambulise servaga ja rohelise-hõbedasegused. ‘Silberteppich’ on hõbedaste lehtedega, millel on rohelised rood (nö sooned), aeglasekasvuline, moodustades tiheda padjandi. ‘Florentinum’ on hõbedaste lehtedega, millel on roheline serv ja keskrood, talveks muutub punakaks.
Täpiline iminõges (L. maculatum) on roomavate kuni tõusvate vartega pinda kattev risoomtaim. Lehed on kolmnurksed kuni munajad, alusel südajad, 2-8 cm pikad, saagja servaga mattrohelised ja tihti hõbedaselt või roosakalt toonitud. Õitseb maist augustini kuni 2cm lillakaspunaste või roosade õitega, mis paiknevad lehtede kaenaldes. Taimepadjandi kõrgus olenevalt kasvukohast jääb 20-60 cm vahele. ‘Album’ on valgete õitega ja roheliste hõbedalaiguliste lehtedega ning padjandi kõrgus ulatub 15 cm-ni; ‘White Nancy’ on valgete õitega ja rohekashõbedaste lehtedega; ‘Red Nancy’ on samuti hõbedaste lehtedega (rohelise äärisega) ja purpurpunaste õitega; ‘Beacon Silver’ on hõbedaste lehtedega, millel on väikesed helerohelised randid ja purpurroosad õied; ‘Roseum’ on roheliste, keskelt hõbedase triibuga lehtede ja purpurroosade õitega tugevakasvuline 30-50 cm kõrge sort; ‘Shell Pink’ on roheliste keskelt hõbedase laiema triibuga lehtede ja heleroosade õitega kuni 20 cm kõrguseks kasvav sort; ‘Pink Pewter’ on efektne hõbedaste lehtedega, mis helerohelise randiga ääristatud ning säravroosade õitega sort.
