Iisop (Hyssopus) on rohtsete puhmaste ja igihaljaste põõsaste perekond Vahemeremaade ning Lääne-Aasia liivastelt aladelt. Perekonnas on umbes 5 liiki ja perekond kuulub huulõieliste (Lamiaceae) sugukonda. Harilik iisop (H. officinalis) on pooligihaljas tugevalõhnaline poolpõõsas. Tema lehed on süstjad, õlinäärmetega, õied paiknevad tähtõisikuis, on harilikult sinised (esineb ka punase- ja valgeõieline vorm), vili pähklike. Iisop on ilu-, vürtsi-, mee- ja ravimtaim, mis õitsemise ajal meelitab ligi liblikaid ja mesilasi. Ta on täiesti külmakindel. Võib kasvada kuni 60 cm kõrguseks. Iisopit paljundatakse enamasti seemnetega. Seemned võib külvata veebruarist maini kas külvikasti toas, kasvuhoones või otse avamaale. Seemnete idanemise perioodil jälgi hoolega, et külv ei kuivaks, kuid samas ei tohi see olla ka liiga märg. Varase ettekasvatamise korral võib õitseda juba samal aastal, kuigi enamasti alustab õitsemist külvijärgsest aastast. Sobib suurepäraselt aia- ja konteinertaimeks, kuid ka lõikelilleks. Ideaalne madalaks hekiks, sest on igihaljas ja talub hästi kärpimist.
