Hundinui (Typha) kuulub sugukonda hundinuialised, perekonda hundinui. Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 1…1,5 (2) m. Kasvab sageli alumise osaga vees. Õied on ühesugulised, õiekattelehtedeta, nende asemel on karvaring. Õied moodustavad tiheda rulja tõlviku, milles on väga palju õisi. Õisik jaotub kaheks osaks, ülemine on peenem, isasõitega, alumine jämedam emasõitega. Isasosa on 10…20 cm pikkune, puutub tavaliselt emasosaga kokku, värvuselt on helepruun. Emasosa on kuni 25 cm pikk ja umbes 2,5 (kuni 4) cm läbimõõdus, sametjas, värvuselt tumepruun. Isasosa kuivab pärast õitsemist, emasosa säilib enam-vähem muutumatuna kuni viljade levimiseni, mil ta laguneb. Õitseb peamiselt juunis ja juulis, kuid vahel ka augustis. Tuultolmleja. Viljaks on väikese nokaga pähklike. Emasõite alusel olevad karvad püsivad ka viljumisel ja soodustavad viljade levimist tuule abil. Seemned on väga väikesed. 1…2 (3) cm laiad ja väga pikad (kuni 2 m), sageli õisikust üleulatuvad, sinakasrohelised. Vars on püstine, jäme ja tugev. Risoom on tugev, pikk, roomav, rohkete armidega ja tugevate lisajuurtega. Risoomitükkidest võivad kasvada uued taimed. Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomitükkidega. Kosmopoliit, kes on levinud enam või vähem kõigis maakera piirkondades peale Arktika ja Antarktika, suhteliselt harva leidub ka Kagu- ja Lõuna-Aasias ning Lõuna-Ameerikas. Kasvab mageveekogude soostunud kaldaosas, tiikides, roostikes, kraavides ja turbaaukudes, madalsoodes. Taime alumine osa on sageli vees. On sageli mageveekogude kaldavööndi roostiku moodustajaks. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Jäme risoom on tärkliserikas ja teda kasutataksegi tärklise saamiseks, mõnel pool ka toiduks (näiteks Hiinas) küpsetatult või jahuna. Taime pikkadest painduvatest lehtedest saab valmistada punutisi: korve, matte, samuti nööri ja jämedat kangast. Sobib ka siloks loomadele ja kartongi tooraineks. Seemneid on kasutatud ka patjade täiteks. Dekoratiivne, sobib tiikide ja basseinide kallaste haljastamiseks.
Hundinuia tunneb ilmselt iga inimene. Suured tumepruunid tõlvikud teevad hundinuiast nii erilise taime, et teda ei ole kellegagi võimalik segamini ajada. Kaugelt vaadates paistavad tõlvikud mustad ja sellisena neid ka harilikult ette kujutatakse, kuid tegelikult on need siiski tumepruunid. Eestis on kaht liiki hundinuiasid: ahtalehine hundinui on kitsamate lehtedega (kuni 1 cm laiad) ja peenema “nuiaga”. Miks on hundinuia nimi “hundinui”? Tema nimigi on tekkinud õisikust. Nimelt öeldakse, et see tõlvik on “hundikarva”, see tähendab mustjaspruun. Miks ta nui on, see on kohe selge: hundinuia tõlvik on ju nuiakujuline.
See mustjaspruun nui on aga ainult üks osa hundinuia õisikust. Nagu paljudel teistelgi taimedel, on hundinuial kahesuguseid õisi: emasõied ja isasõied. Emasõied tekitavadki selle paksu “nuia”, mida botaanikud nimetavad tõlvikuks. Isasõied asuvad aga emasõitest kõrgemal ja moodustavad ka nuia, kuid hoopis peenema ja heledama. Õisiku isasosa on hoopis vähem tähelepandav ja sellest tavaliselt juttu ei tehta. Pealegi närbub see kiiresti pärast õitsemist. Õisiku emasosa püsib seevastu vahel kuni järgmise kevadeni.
Laialehisel hundinuial puutuvad õisiku isas- ja emasosa omavahel kokku, ahtalehisel hundinuial on nende vahel 3-5 cm pikkune vars.
Ühes hundinuia õisikus on meeletul hulgal õisi. Hundinuia õitele on iseloomulik õiekattelehtede puudumine. Selle asemel on nii emas- kui ka isasõites karvakeste ring. Õitsemise ajal see lihtsalt kaitseb emakat ja tolmukaid, kuid seemnete valmimisel aitab viimastel tuule käes kaugustesse lennata. Ühes hundinuia tõlvikus võib valmida aga üle miljoni seemne. See on nii suur arv, et seda ei suuda hästi ettegi kujutada. Samas on hundinuia seemned imepisikesed. Nii on näiteks ühes grammis üle üheteistkümne tuhande seemne.
Seemned pole ainsad hundinuia levimise vahendid. Kevadel võib järvede ja jõgede kallastel leida suuri jämedaid armilisi varsi. Need on hundinuiade risoomid. Ka igast tema risoomitükist võib kasvada uus taim. Ühestainsast risoomist kasvab tavaliselt kümme kuni kakskümmend õitsvat vart. Need on tegelikult kõik ühe taime osad. Arvutage kokku, kui palju järglasi võib ühel hundinuiataimel olla!
Hundinui on inimesele ka mitmeti kasulik. Kõigepealt on ta loomulikult veekogude ehteks. Kuid tema pikkadest painduvatest lehtedest võib punuda mitmesuguseid matte, korve ja nööre. Lehtede kiududest saaks valmistada isegi riiet kottide tegemiseks. Hundinuia mitme sentimeetri jämedused risoomid sisaldavad aga rikkalikult sama toitainet, mida kartulid ja teraviljadki: tärklist. Nii on hundinuia risoome mitmel pool ka toiduks kasutatud.
