Hosta (Hosta) on mitmeaastaste puhmast moodustavate rohttaimede perekond agaaviliste (Agavaceae) sugukonnast. Pika aja vältel paigutati neid liilialiste (Liliaceae) sugukonda. Üheidulehelised. Taimeperekond on saanud nime Austria taimeteadlase Dr Nicholaus Host’i (1761-1834) järgi. Neid on u 40 liiki, mille looduslik leviala asub Hiinas, Koreas ja Jaapanis. Palju leidub teisendeid ja vorme. Looduslikud liigid on enamasti puhmast moodustavad püsiktaimed, millel on laimunajad, ovaalsed, südajad või süstjad lehed. Liiliat meenutavad torujad õied paiknevad tavaliselt püstisel õisikuvarrel hõredas või mõnikord ka tihedamas kobaras lehestikust kõrgemal. Õite värvus on valgest kuni lavendlilillani. Juured on lihakad, kohatiste paksenditega, tungivad sügavale pinnasesse. Hostad vajavad heaks kasvamiseks külma perioodi st mõningaid miinuskraade mitme nädala vältel, et läbida edukalt kasvuks vajalik puhkeperiood. Looduslikud liigid eelistavad kasvada varjulistes üsna sademeterohketes paikades. Kultuursordid, eriti kirjulehelised vormid vajavad sordiomaseks värvumiseks päikesepaistelist kohta. Eriti oluline on neile hommikupäike.
Hostad on hinnatud ilutaimed eelkõige dekoratiivsete lehtede tõttu. Nad on vähenõudlikud ja küllaltki talvekindlad püsililled, mis kasvavad hästi haritud, väetatud ja parasniiskel neutraalsel või nõrgalt happelisel aiamullal nii päikesepaistel, poolvarjus kui ka täiesti varjus. Kuival liivmullal võivad jääda kiduraks, samuti ei talu pinnale seisma jäänud vett. Hostad on väga pikaealised, soodsate tingimuste korral võivad samal kohal kasvada aastakümneid. Nad sobivad hästi nii püsilillepeenardesse kui ka haljasaladele murudesse ja mitmesugustele istutusaladele kas üksikpõõsaste või rühmadena. Istutamiseks sobiv aeg on mais juunis, mil hilised öökülmad on möödas. Hostade lehed on toredaks lisandiks lillekimpudele ja -korvidele. Õied säilivad vaasis kaua. Hostat on hõlbus paljundada juurepuhma jagamise teel. Selleks kaevatakse puhmas välja, raputatakse mullast puhtaks ja harutatakse lahti üksikuteks tütartaimedeks, neil kõigil on enamasti olemas omaette juurestik. Paljundada ja istutada võib hostat nii kevadel kui sügisel. Et hostade juured on üsna suured, peab istutusauk olema sügav ja lai. Vahekaugus taimede vahel peaks jääma 50…60 cm piiresse. Hostade seemned valmivad umbes kuue nädala jooksul pärast õitsemist. Seemned on tavaliselt hea idanevusega ja võimalik on kasutada eelkõige looduslike liikide paljundamisel.
Võsundhosta (H. decorata) on Jaapanist pärinev liik, kasvab 50 cm kõrguseks ja puhma läbimõõt küündib 20 cm piirimaile. Lehed on nahkjad, rohelised, veidi tekstuursed, kuni 15 cm pikad, äärtel heledam kitsas rant. Õied on helelillad, vahel ka peaaegu valged. Kasvab suurepäraselt varjulistel istutusaladel.
Fortunei hosta (H.fortunei) on suurekasvulised lopsaka lehestikuga taimed, vajavad 80…120 cm kasvuruumi ning küündivad kuni 90 cm kõrguseni. Päritolu pole täpselt teada, kas on tegemist Jaapanis looduslikult kasvava liigiga või Euroopast levima hakanud hübriidiga. Lehed on enamasti olenevalt sordist lainjad või tekstuursed, sügavrohelised, kujult südajad kuni odajad, teravatipulised ja sageli ka valge-rohelise, valge-kreemja või valge-kollasekirjud. Kahvatulillad kuni lavendliroosad õied paiknevad püstisel varrel asuvas kobarõisikus. Sorte: ’Albomarginata’ – laiuvad rohelised valgete servadega lehed; ’Aureamarginata’ – tekstuursed südajad lehed kollaste ebakorrapäraste äärtega, kiirekasvuline, sobib suuremate pindade katmiseks, õied kahvatulillad, kõrgus 55 cm; ’Gold Standard’ – kiirekasvuline lavendliroosade õitega, lehed keskel ebakorrapäraste kollaste üleminekutega sügavroheliseks, kõrgus 55 cm; ’Minuteman’ – säravrohelised laisüdajad lehed ebakorrapäraste kreemikate rantidega; ’Obscura’ – ilusroheliste piklike, sooniliste lehtedega, kiirekasvuline, pinnakatteks ja kiireks haljastamiseks suurepärane sort; ’Spinners’ – lehed südajad, matid, tumerohelised ebakorrapäraste hallikasroheliste ja kreemikasvalgete rantidega, mis hiljem valgeks pleekivad, õied lavendlisinised, kiirekasvuline; ’Whirlwind’ – tekstuursed värskerohelised laiuvad lehed keskel kollaka laia märgisega.
Nakai hosta (H. nakaiana) kasvab kompaktse madala puhmana kuni 40 cm kõrgeks vajades 30…40 cm kasvuruumi. Looduslikult on leitud Koreas ning Jaapanis. Lehed on tavaliselt säravrohelised, kergelt soonilised veidi lainjad, paiknevad suhteliselt pikkadel vartel ning on südaja kujuga, kuni 6 cm pikad. Lehestiku alumine pool on kahvatum. Kahvatulillad kellukjad õied paiknevad püstistel traatjatel õisikuvartel. Sordid: ’Golden Tiara’ – rikkalikult lavendli värvi õisi, hea pinnakatja, lehed värskerohelised kontrastsete kollakate servarantidega, kõrgus kuni 30 cm; ’Platinum Tiara’ – laimirohelistel lehtedel on hõbevalged kitsad servarandid.
Sinihall hosta (H. sieboldiana) pärineb Jaapanist, kasvab hästi savikal raskel toitaineterikkal ja niiskusthoidval pinnasel. Tõsi, nende juurdumine kestab pikemat aega kui enamikul hostadel. Juurdumise kiirendamiseks on soovitav pinnas väga korralikult sinihalli hosta kasvukohal ette valmistada ja sügavalt läbi kaevata. Vajavad küllaldaselt kasvuruumi (0,9…1,5m) saavutades kõrguseks 50…60 cm. Laisüdajad lehed on läbimõõdus kuni 50 cm. Lehed on tavaliselt olenevalt sordist vähem või rohkem sinakashallid, soonilised ja tekstuursed. Õied võivad olla valged kuni lavendlilillad ning paiknevad püstistel vartel. Sorte: ’Big Daddy’ – väga suurte, tugevalt tekstuursete ja intensiivselt sinihalli lainja lehestikuga sort, lehed töbi otsaga, taime kõrgus kuni 65 cm, õied valged, meeldiva lõhnaga, sobib ka konteineraianduses kasutamiseks, päikeselisel kohal on lehestik rohkem rohelisem kui sinisem, noorelt väga aeglase kasvuga, enim sarnaneb sordile ’Bressingham Blue’; ’Blue Angel’ – väga suurekasvuline hosta, küündib kõrgusse kuni 105 cm, lehed peaaegu sinised kuni sinikashallid, suured, laiuvad soonilised, paiguti tekstuursed, terava tipuga, õied valged, sobib suurtesse aiapottidesse, täielikult juurdununa talub ka põuast perioodi; ’Bressingham Blue’ – laiuva kasvuga ning lainjate lehtedega valgeõieline sort; ’Frances Williams’ – sinakasrohelised suured lehed ebakorrapäraste kollakate rantidega, õied valged, kasvukõrgus kuni 95 cm, sobib kasutamiseks ka konteineraianduses; ’Great Expectations’ – keskelt kollakaskreemikad lehed on ääristatud sinakasrohelise ebakorrapärase randiga, kasvukõrgus 55 cm, õied on valged.
Smithi hosta (H. x tardiana) moodustab madalaid puhmaid ja padjandeid, vajab kasvuruumi 40…50 cm ja kasvab kuni 40 cm kõrguseks. Lehed on tavaliselt sinakas-rohelised ja tugevalt soonilised, vahel kirjud. Õisikuvarred on suhteliselt madalad ning kannavad kahvatulillasid kuni peaaegu valgeid kobarõisikuid. Sorte: ’Halcyon’ – südamekujuliste intensiivselt sinakas-roheliste, pealt sooniliste, paiguti rõmeliste ovaalse kujuga lehtedega kiirekasvuline sort, õied lillad, kasvukõrgus 50 cm.
Krimpshosta (H. tokudama) madalakasvuline, kuid laiuv, mistõttu vajab 80…120 cm kasvuruumi. Kultuuris olnud pikka aega eelkõige Jaapanis, loodusest pole leitud. Laiad ovaalsed kuni südajad lehed on sinaka tooniga ning tugevasti rõmelised kuni 25 cm pikad ning enam-vähem sama laiad. Õied on lavendlilillad kuni valged. Sorte: ’Love Pat’ – lehed intensiivse sinaka tooniga, paksud, peaaegu ümarad ning sügavtassikja kujuga, tugevasti tekstuursed, kõrgus 50 cm, õied valged. Noorelt aeglase kasvuga, ei soovi suurte puude lähedust. Sobib kasutamiseks konteineraianduses.
Lainjas hosta (H. undulata) kaua aega Jaapanis kultuuris olnud, looduses pole leitud. Vajavad 40…50 cm kasvuruumi, kõrgus tavaliselt 30 cm lähedal. Tumerohelised lehed on soonilised, odajad kuni pikliksüdajad, ääristatud valge kitsa ebakorrapärase randiga, kuni 15 cm pikad. Õied on tavaliselt kahvatulillad. Sorte: ’Albomarginata’ – piklikud rohelised lehed ääristatud valge kuni kreemika ebakorrapärase servaga, õied lavendlilillad; ’Mediovariegata’ – piklikud lehed on keskelt rohke ebakorrapäraselt paikneva valgega olles heas kontrastis servadel paiknevate roheliste märgistega, kiirekasvuline, õied lavendlilillad.
Hübriidsed hostad (H. x hybridum) Hostad on palju aastaid olnud taimearetajate lemmikuks, mistõttu on saadud terve mürriaad sorte, mida on raske klassifitseerida ja paigutada sobivasse rühma. Loetlen siinkohal esmalt selliseid, mida on võimalik Euroopas osta ja mis on ka Eestisse toodud: ’August Moon’ – kiirekasvuline ümarate laiuvate lehtedega, kõrgus 50 cm, õied peaaegu valged; ’Abiqua Moonbeam’ – südajad laiad lehed keskel tumeroheline suur laik, ääred kollakasrohelise ebakorrapärase märgisega, õied valged, kõrgus 70 cm; ’Allegan Fog’ – omapäraselt keerdunud leheotstega, kreemvalge rohelisekirju lehestikuga, kiirekasvuline, vähest hoolt vajav pikaealine püsilill, talub päikeselist kasvukohta; ’Antioch’ – tumerohelised valgete servadega lehed, kasvukõrgus 30 cm; ’Barbara Ann’ – laiad sinakasrohelised lehed äärtel suurte ebakorrapäraste valgete märgistega, õied peaaegu puhasvalged, kõrgus 75 cm; ’Blue Cadet’ – keskmise suurusega sinakas lehestik, õied lavendlilillad, kõrgus 35 cm, kiirekasvuline sort; ’Blue Mouse ears’ – sinised sümmetrilised ümarad, servadest ülespoole kooldunud lehed, õied varajased, lavendlilillad, kõrgus 25 cm; ’Bright Lights’ – suured kollakad lehed ilusate siniste ääristega, õied valged, kõrgus 45 cm; ’Brim Cup’ – keskelt tumerohelised tassikjad lehed on äärtel suurte kollaste rantidega, õied lavendlilillad, kõrgus 35 cm; ’Cherry Berry’ – tumerohelised piklikud lehed on keskelt valge pikimärgisega, punakatoonilised õisikuvarred kannavad lillasid õiekobaraid; ’Christmas Tree’ – sinakad rõmelised lehed on kollaste ebakorrapäraste ääristega, õied lavendlilillad, kõrgus 50 cm, sobib hästi konteineraianduses kasutamiseks; ’Color Glory’ – suured lehed on keskel kollase märgisega, mis läheb üle laimiroheliseks ja seejärel tumeroheliseks, kõrgus 65 cm, õied valged; ’Dream Weaver’ – sinakasroheliste laiade äärtega lehed on keskelt kollakad kuni laimirohelised, õied valged, kõrgus 45 cm; ’Earth Angel’ – laiad südajad tekstuursed sinakad lehed on servadest ümbritsetud kollase randiga, kõrgus 70 cm, õied valged; ’El Nino’ – intensiivselt sinised piklikud lehed on ümbritsetud kitsa säravvalge randiga, õied lillad, kõrgus 50 cm, väga hea välimusega sort; ’Fire and Ice’ – puhasvalged lehed on ümbritsetud laiade roheliste ebakorrapäraste ääristega, õied on kahvatulavendel, kõrgus 35 cm; ’Fragrant Bouquet’ – õunarohelised südajad lehed on ääristatud kollase kitsa randiga, valged õied on meeldiva lõhnaga, kõrgus 45 cm; ’High Society’ – sinised piklikud lehed keskel kuldkollaste kontrastsete laikudega, õied kahvatu lavendel, kõrgus 20 cm, sobib suurepäraselt kiviktaimlas kasvatamiseks; ’Honeybells’ – kiirekasvuline, heleroheline sooniline lehestik, õied lavendlilillad, sobib kasutamiseks ka konteineraianduses; ’Invincible’ – läikiva säravrohelise lehestikuga, lehed soonilised, õied valged, tugevasti lõhnavad, võib kasvada täispäikeselisel kasvukohal; ’June’– piklikud lehed on keskelt kollaselt üleminekuga äärtele laimiroheliseks ja seejärel sinakasroheliseks, kõrgus 35 cm, kompaktse kasvukujuga; ’Krossa Regal’ – hallikassinise lehestikuga ja kena püstise kasvukujuga sort, kõrgus 75 cm, õied lavendlilillad; ’Majesty’ – tumeroheline lehestik läheb keskelt üle kollasteks laiadeks ääristeks, õied kahvatulavendel, kõrgus 40 cm; ’Patriot’ – tassikjad tekstuursed rohelised lehed valgete ebakorrapäraste laiade äärtega, õied lavendlilillad, kõrgus 40 cm; ’Remember Me’ – puhasvalged piklikud teravaotsalised lehed on ääristatud värskeroheliste rantidega, õied kahvatu lavendel, kõrgus 40 cm; ’Royal Standard’ – laiad läikivad keskmise suurusega soonilised lehed, valged healõhnalised õied, kõrgus 55 cm, sobib hästi kasutamiseks konteineraianduses; ’Sagae’ – rohelised suured südajad servadest ülespoole hoidvad soonilised lehed on ääristatud säravkollaste rantidega, kõrgus 50 cm, valitus aasta hostaks aastal 2000; ’Shade Fanfare’ – piklik-südajad soonilised erkrohelised lehed on ääristatud kreemkollase randiga, õied kahvatu lavendel, kõrgus 35 cm; ’Stained Glass’ – rohekaskollased laiad soonilised lehed on ääristatud tumeroheliste rantidega, suured valged õied lõhnavad meeldivalt, kõrgus 60 cm; ’So Sweet’ – kiirekasvuline, rohelised piklikud lehed valgete ääremärgistega, lehed on noortel taimedel piklikumad, vananedes muutuvad südajamateks, õied kahvatu lavendel, tugevasti lõhnavad, kõrgus 50 cm, hea sort konteineraianduse tarbeks, valitud aasta hostaks 1996; ’Sum and Substance’ – klassikaline hosta, tigudele ebameeldiv sort, lehed kollased sujuva üleminekuga roheliseks, talub hästi täispäikeselist kasvukohta, kõrgus 85 cm, õied valged, annab hästi seemneid ja hübridiseerub kergesti; ’Sun Power’ – klassikaline hosta, lehed kollased kuni kuldsed, piklikud, teravatipulised, silmatorkavalt soonilised, õied lillad, talub suhteliselt hästi päikeselist kasvukohta, kõrgus 60 cm, steriilne, saab paljundada vaid jagamisega, värvub sordiomaselt vaid optimaalsete kasvutingimuste korral; ’Wide Brim’ – klassikaline hosta, tumerohelised valgeservalised ovaalsed, teritunud tipuga lehed, õied kahvatu lavendel, kõrgus 35…45 cm, kiirekasvuline; ’Stiletto’ – odajate sooniliste värskeroheliste lehtedega, mis on servadest ääristatud kitsa valge randiga, moodustab tiheda madala puhma, kõrgus koos õisikuvartega max 30 cm, lehestik on veidi kaardus, kiire kasvu tõttu sobib hästi istutusaladele ääristaimeks, samuti on hea pinnakatja, vajab iga 4…5 aasta järel väljakaevamist ning jagamist; ’Wolverine’ – lehed tumerohelised, piklikud, kaarduvad, kreemikate äärerantidega, kergelt soonilised, peaaegu siledad, teritunud otstega, õied kahvatu lavendel, kõrgus 50 cm, kiire jõulise kasvuga sort.
Stiilsed hostad on lihtsasti kasvatatavad
- mai 2012 Maaleht
Astrid Lepik
Hostad on kaunid, stiilsed ja võrdlemisi lihtsasti kasvatatavad pikaealised püsikud.
Hostad on kaunid, stiilsed ja võrdlemisi lihtsasti kasvatatavad pikaealised püsikud. Kaunid, suuremad või väiksemad taimepuhmad sobivad nii peenra kui veesilmade ääristajaks, nad on kaunid nii soolotaimena kui suuremate või väiksemate rühmadena. Lisaks kaunile lehestikule pakuvad hostad ka graatsilist ja habrast õieilu. Dekoratiivsed lehed, varjulembus ja vähenõudlikkus on põhjused, miks hostad on ka populaarsed püsikud kalmistutel. Hosta lehed on hea materjal ka lillekimpudes ja lilleseadetes.
Ilusamad ja uhkemad on hostad pisut varjulisemas kasvukohas ning puude ja põõsaste all. Lagedal ja päikselisel kasvukohal saavad nad küll hakkama, kui mullas on piisavalt niiskust, kuid kõrvetav päike pleegitab lehti ja võib põhjustada päikesepõletust, mille tulemusena on lehtedel inetud pruunid plekid-laigud.
Päikseline ja kuiva ning lahja mullaga kasvukoht hostale ei meeldi. Lisaks päikesekahjustusele on kuivas kohas kasvanud taimed kidurad, väikesed on nii lehed kui õisikuvars.
Kasvukoha muld võiks olla küll vett hästi läbilaskev, kuid huumus ja toitaineterikas. Kuna hosta juurestik kipub aja jooksul paljastuma, siis on hea taime kevadel või sügisel sõelutud kompostimullaga multšida. Kompostimuld katab juured ja on ühtlasi väetise eest. Kevadel võib taimeümbrust väetada ka mõne kompleksväetisega. Kuid väetamisega ei maksa liialdada, lopsakad ja õrnad lehed muutuvad eriti ahvatlevaiks tigudele.
Poolvarjulisel kasvukohal saab hosta hakkama ka kastmiseta. Kuid kui on põuane suvi või kasvab taim päikselisel kasvukohal tuleks taime siiski kasta. Ilmselgest kuivusest annavad tunnistust ka longus lehed.
Hosta võib ümberistutamiseta ja korraliku hoolduse korral ühel kohal kasvada pikki aastaid. Kuid kui tekib vajadus taime uuendada või paljundada on selleks parim aeg mai lõpp-juuni algus.
Hostad on võrdlemisi talvekindlad ning nende spetsiaalne katmine pole vajalik. Kuid sügisel mahavarisenud puulehed võib jätta taimelt riisumata – nad pakuvad talvekatet ja rikastavad kõdunedes mulda toitainetega. Ka pole sügisel hosta lehti vaja maha lõigata, need kõdunevad talve jooksul. Vaatamata heale talvekindlusele on hostad kevadel hilised „ärkajad“. Et nende kasvukoht kevadel liiga tühi poleks, võib vahetusse lähedusse istutada varakevadisi sibullilli, priimulaid jm taimi.
