Hõlmikpuu (Ginkgo biloba) on heitlehine puu, mille kõrgus võib maksimaalselt küündida kuni 40 m. Tüvi sirge, kuid eriti vanemas eas üsna jässakas. Võra kujuneb välja alles siis, kui puu on juba vähemalt 100 aastat vana. Kodumaaks Hiina, olles tänapäeval paljudes maades haruldase ja dekoratiivse liigina kultiveeritud. Põhja-Euroopa suurim puu kasvab Tallinnas, Süda tänaval, olles 13 m kõrge ja 52 cm tüveläbimõõdus. Võra munajas, puud kahekojalised. Väga pikaealine liik, saades kuni 2000 aastat vanaks. Annab kännu- ja juurevõsu ning on valguslembene. Talub hästi linnasaastet mistõttu sobib hästi tiheda liiklusega tänavate haljastamiseks. Eelistab hästi kasvada vett hästi läbilaskva pinnasega päikeselisel kasvukohal. Lehed sarnanevad lehtpuu lehtedega, leheroots sama pikk kui lehelaba. Lehe tipp sisselõikega, alus kiiljas. Lehed kinnituvad 3…5 kaupa kimbus lühivõrsetele, pikkvõrsetel ühekaupa. Lehed värvuvad sügisel kollastes toonides. Isasõisikud väikesed rohekad urvataolised, rippuvad. Emasviljalehtedel on kaks pikal rootsul asuvat paljast seemnealget, millest viljastades vaid ühest areneb seeme. Seemne valmides seemnekate muutub lihakaks, on kollaka värvusega ja halvalõhnaline. Seeme ise on piklik, veidi lapik ja kiiljate servadega, söödav. On ka mõned sordid: ‘Aurea’– lehed täiesti kuldkollased; ‘Fastigiata’ – kasv sammasjas, kasvab kuni 9 m kõrguseks; ‘Laciniata’ – lehed 20…30 cm suured, sügavate sisselõigetega; ‘Pendula’ – võra vihmavarjutaoline, oksad rippuvad.
