Hiibapuu (Thujopsis) Thujopsis = Thuja – elupuu ja opsis – sarnane; viitab sarnasusele elupuuga. Dolabrata – tahumatult kujundatud. Hiibapuu perekonnas on vaid üks liik – Hiibapuu (T. dolabráta) Kodumaal kuni 25 m kõrgune laikoonusjas puu, meil tavaliselt vaid mõne meetri kõrgune põõsas. Hiibapuu kodumaaks on Jaapan, kasvades mägedes kuni 3000 m üle merepinna niisketes, jahedates jõeorgudes. Eelistab heaks kasvuks niiskemaid, kuid samas vett hästi läbilaskva pinnasega paiku. Võrsed noorelt lamedad, suhteliselt laiad, tugevad, vanemalt ümarad tumepruunide soomustega. Külgsoomused tihti rohelised, eemalehoiduvad.
Pungad väikesed, ovaalsed, helepruunid, ümbritsetud külgsoomustest. Okkad soomusekujulised, 4…6 mm pikad, pealt tumerohelised, talvel pronksjad, alt üsna valged, pronksjate servadega, laiad. Käbid püstised, piklikümarad kuni 1,5 cm läbimõõdus, valmides pruunid, 6…10 veidi tagasipöördunud ja teravatipulise soomusega. Seemned varustatud kahe väikese lennutiivaga. Talub väga hästi varju, ei sobi kasvama avapäikesega kasvukohtadele, eelistab merelist niisket kliimat. Puit kerge ja vastupidav kõdunemisele. Kodumaal on liik looduskaitse all. Meil ei vilju, paljundatakse vaid vegetatiivselt.
Külmahell, külmudes karmil talvel kuni lumepiirini. Sobib haljastuses väikesemõõtmelistesse eesaedadesse ja parkidesse alusrinde põõsana. Istutada tasuks põhjakaartest varjatud kasvukohale. Sordid: ’Variegata’ – püramiidja võraga kuni 3 m kõrguseks ja 1,5 m laiuseks kasvav puu. Osa soomuseid ka pealt valgete laikudega. ’Nana’ on aeglasekasvuline laiuva võraga pooleteise meetri laiuseks ja kuni 60 cm kõrguseks kasvav ilus aianduslik sort.
