Eluväät (Gynostemma) Eluväät. Neist enim kasvatatav on viielehine eluväät (Gynostemma pentaphyllum). Taim on kuni 8 m pikkune kahekojaline ronitaim kõrvitsaliste (Cucurbitaceae) sugukonna 10-liigilisest perekonnast. Taim on pärit Indomalaisiast ja Ida-Aasiast. Viielehist eluvääti tuntakse ka nimetusega Jiaogulan, mis tõlkes tähendab “väänduv orhidee”. Taime hiinakeelne nimetus Xincao tähendab tõlkes “surematuse rohtu” või ka “surematute taime”. Eluväät on kaunis ka amplitaimena. Krista Kaur, Tallinna Botaanikaaia metoodik Hiina traditsioonilises meditsiinis on juba sajandeid kasutatud nägusat ja kiirekasvulist ronitaime − viielehist eluvääti. Viielehisest eluväädist valmistatud teed, värskendavat jooki Jiaogulan’i teed mainiti juba enne XIII sajandit Vana-Hiina meditatiivsetes tekstides kui surematuse teed. Jiaogulan’i tee avastamisest jutustab üks vana Hiina legend järgmiselt. Hiina keiser Fu Shou (Õnnelik Surematu) oli osav valitseja, loominguline teadlane ja kaunite kunstide patroon. Üks tema seadusi nägi ette, et joogivett tuli enne tarvitamist kindlasti keeta. Ühel päeval, kui keiser koos oma õukonnaga riigi kaugemaid piirkondi külastas, tehti peatus, et pikast teekonnast pisut puhata. Keisri teener hakkas vett keetma, et teelised saaksid janu kustutada. Järsku aga langes üks kuivanud leht naabruses kasvavalt taimelt keevasse vette ja muutis selle aromaatseks tõmmiseks. Uudishimulik valitseja tahtis jooki kiiresti proovida. Ta jõi natuke ja avastas, et jook oli värskendav, kosutav, pisut mõru ja samal ajal ka kergelt magusa maitsega. Nii saigi viielehisest eluväädist legendi järgi hinnatud teetaim. Võrreldav ženšenniga Seda taime on tänu tervendavatele omadustele võrreldud ka ženšenniga. Nii tuntakse teda ka kui viielehist ženšenni ja vaese mehe ženšenni. Ka mitmed toimeained on neil kahel raviväega taimel samad ning eluväädis isegi suuremal hulgal esindatud. Eluvääti tuntakse ka ingliskeelsete nimetustega Sweet Tea Vine, Miracle grass, Fairy herb ja Gospel herb. Viielehise eluväädi leheroots on kuni 7 cm pikk, lehekesi on tavaliselt 5, harva ka 3 või 7, need on süstjad kuni ovaalsed, leheserv saagjas. Keskmine leheke on ca 8 cm pikkune ja 3 cm laiune, külgmised lehekesed väiksemad. Köitraod on lihtsad. Väikesed kollakasrohelised tähekujulised õied paiknevad kuni 15 cm pikkustes õisikutes. Viljad on sileda väliskestaga, tumerohelised kuni peaaegu mustad marjad. Eluvääti kirjeldas 1406. a esimest korda kohalik taimetundja Zhu Xiao kui toidu- ja ravimtaime. Ta esitas taime kirjelduse ja visandi raamatus “Materia Medica for Famine”. 1578. a ilmus ravimtaimede tundjalt Li Shi-Zhenilt raamatus “Compendium of Meteria Medica” kirjutis, kus käsitleti viielehise eluväädi kui võimsa raviväega taime kasutamist mitmete haiguste ravimiseks. Väljaspool Hiinat alustati eluväädi teaduslike uuringutega 1970ndatel, mil analüüsiti magus¬ainete sisaldust taimes ja tema kasutamisvõimalusi suhkruasendajana. Magusale maitsele viitab ka taime jaapanikeelne nimetus ama¬chazuru, mis tuleneb sõnadest amai – magus, maitsev, cha – tee ja zuru – ronitaim. Toiduks ja raviks Jaapanis 1980ndatel läbi viidud uurimisprogrammi tulemusena avastati ka taime võimalikud vähivastased omadused. 1991. a Pekingis toimunud rahvusvahelisel meditsiinikonverentsil tunnustati viielehist eluvääti kui kümne kõige toniseerivama taime hulka kuuluvat. Hiinas on seda imelist ronitaime kasutatud sajandeid kui universaalset tervendajat. Küpsetatult on tarvitatud tema lehti ja noori varsi ka toiduks. Lehtedel on mõrkjas-magus maitse. Seetõttu tuntakse taime ka kui looduslikku magustajat. Peamiselt on viielehist eluvääti kasutatud tee valmistamiseks. Eluväädi lehtedest tee on meeldiva maitsega. Toniseeriva toimega jook on sobiv ergutusvahend neile, kel tuleb teha ületunde ja kel on raskusi hommikuse ärkamisega. Viielehine eluväät parandab vereringet, stimuleerib maksa tööd, tugevdab immuun- ja närvisüsteemi, alandab veresuhkru ja halva kolesterooli taset, reguleerib rasvade ainevahetust, alandab vererõhku, pärsib vähirakkude arengut, aitab kurnatuse ja väsimuse korral. On kasutatud ka astma, bronhiidi, dia¬beedi, südame-veresoonkonna haiguste ravis. Sel võimsal taimel usutakse olevat ka noorendav vägi. Viielehine eluväät sisaldab rikkalikult antioksüdante, aminohappeid, vitamiine ja mineraalaineid (Mg, Zn, Ca, Fe, K). Taime iseloomustab kõrge saponiinide sisaldus. Eluväädist valmistatakse ekstrakti ja alkoholtõmmist, müüakse ka eluväädi kapsleid ning tablette. Kõige levinum kasutusviis on siiski taime kasutamine tee valmistamiseks, mis on omapärase magusmõrkja maitsega. Eluvääditeed ja muid saadusi soovitatakse vältida raseduse ja rinnaga toitmise ajal ning mitte anda väikelastele. Virgutava toime ja tervendavate omaduste kõrval suudab eluväät köita ka oma kiire kasvu ja dekoratiivse lehestikuga. Eestis on see imeline ronitaim ikka veel suhteliselt vähetuntud. Eluväät on väärtuslik ja dekoratiivne taim, keda on Eestiski võimalik edukalt kasvatada. Soodsates tingimustes suudab ta ka põhjamaise talve üle elada. Võimaluse korral oleks talvel siiski kindlam teda mõnes jahedamas ruumis kasvatada. Viielehine eluväät sobib hästi ka amplitaimeks