Eerika (Erica) perekonnas igihaljad põõsad või kuni 20 m kõrgused ja 0,5 m tüvediameetriga madalamad puud (E. arborea). Lehed okkakujulised, vastakud või männastena, õied väikesed neljatised, kellukjad, asuvad pööristes või kobarates piki noori võrseid. Tupplehed aluseni lõhestunud, kellukjad või torukujulised, tolmukaid tavaliselt 8. Vili on paljuseemneline neljapesaline kupar. Perekond on väga liigirikas, ühendades endas ca 600 liiki, millised on enamuses pärit Lõuna-Aafrikast ja Aafrika mäestikest. Kümmekond liiki on pärit ka Euroopa mäestikest, olles mõned meil üsna talvekindlad. Osad Euroopa eerikaliigid võivad kasvada ka lubjarikkal mullal (E. carnea, E. erigena, E. terminalis, E. x darleyensis), enamus siiski happelisel, paljundatakse tavaliselt vegetatiivselt. Eerikataimede istutamise vahekaugus on tavaliselt 30…45 cm, väga madalakasvulistel ka kuni 20 cm. taimi tuleks ka igal aastal vastavalt vajadusele tagasi lõigata, samuti võib põõsastele vajadusel teha tugeva noorenduslõikuse. On üks armastatumaid taimeperekondi, kasvatatakse neid turbaaias, kiviktaimlais, okaspuudega koos jne. Haljastuses tuleks kindlasti sellele perekonnale senisest palju enam tähelepanu pöörata ja kasutada.
Punane eerika (E. herbacea) Kasvab 15-20 cm kõrguse vaibataolise tiheda kattega kääbuspõõsana Kesk-Euroopa mäestikes, metsaservadel, jõgede kallastel, mäenõlvadel jne. Võrsed roomavad, võrsetipud püstised. Lehed igihaljad, tavaliselt 4 kaupa männastena, tumerohelised, läikivad. Õied roosad kellukad, 1-3 kaupa, tupplehed peaaegu õiekrooni pikkused, ilmuvad märtsis-aprillis, tihti ka hilissügisel. Viljad väikesed pruunid kuprad. Taimede varasele õitseajale viitab nende inglise- ja saksakeelne nimetus. Taimed mükotroofsed. Ei talu mulla tallamist, külmakindlad, armastavad õhuniiskust, sobib ka eerikatest ühtedena vähestest lubjarikkam muld. On valgustarmastavad, kuid õitsevad hästi ka veidi varjukamas kasvukohas. Taimed lõigatakse iga 4-5 aasta tagant üsna tugevasti õitsemise ergutamiseks tagasi. Sobib kasutada kiviktaimlates, okaspuu-kollektsioonides, koduaedades, rõdukastides jne., head pinnakattetaimed. Haljastuses võiks ja saaks kasutada senisest palju enam. Paljundatakse seemnete ja pistikutega. f. alba – valgeõieline, 5…6 mm pikkuste õitega, emakasuudmed roosad, väga varaõitsev kuid õitseb vähe; Rikkalik sordivalik: ’Adrienne Duncan’ – lehed tumeronksjad; õied karmiinpunased; ’Ann Sparkes’ – aeglasekasvuline, laiuv ja hiljaõitsev sort, kollase lehestiku ja kärtspurpurjate õitega; ’Atrorubra’ – laiuva kasvuga, kuni 20 cm kõrge, lehestik sügavroheline; õied karmiinjad, emakasuue roosa; ’Aurea’ – 15……20 cm kõrge; lehed puhkedes kuldkollased, talvel osaliselt punakad; õisi rikkalikult, tumeroosad, IV-V; ’Challenger’ – kompaktne kuni 20 cm kõrgune põõsake suvel tumerohelise, talvel pronksja lehestiku ja punaste õitega, I-IV; ’December Red’ – kuni 20 cm kõrgune helerohelise lehestiku ja heleroosade õitega tihe sort, I-III; ’Eileen Porter’ – 1934, J. W. Porter; kuni 15 cm kõrge tumeda lehestiku, tumepunaste õite ja väga pika õitsemisajaga, X-IV; ’Foxhollow’– tugevakasvuline kuni 20 cm kõrgune kollakasrohelise lehestikuga põõsas; õied puhkedes valged, hiljem roosad, vähese õitsemisega, II-III; ’Golden Starlet’ – sordil talviti helekollased ja suvel maherohelised lehed ning valged õied; ’Gracilis’ – kuni 15 cm kõrgune, lehed väikesed, õied heleroosad XII-III; ’Isabell’ – kuni 20 cm kõrgune tihepõõsake heleroheliste lehtede ja valgete õitega, III-IV; ’January Sun’ – erkkollase lehestikuga, IV;’King George’ – erineb vähe sordist ’Winter Beauty’, õievärvus viimasest kahvatum; ’Lohses Rubin’ – kompaktne, kuni 20 cm kõrgune põõsas tumerohelise lehestiku ja rubiinroosade õitega, I-IV; ’Loughrigg’ – kuni 15 cm kõrgune helerohelise lehestikuga millel lehtede tipud muutuvad talvel pronksjaiks ning rikkalike purpurjate õitega, II-III; ’March Seedling’ – laiuv ja püstine kuni 25 cm kõrgune põõsas hallikasroheliste lehtede ja purpurroosade õitega, II-V; ’Mrs. Sam Doncaster’– maadjas hallikasrohelise lehestiku ja heleroosade õitega sort, I-IV; ’Pallida’ – kasv kuni 15 cm, lehestik mattroheline, õied heleroosad tumenevad õitsedes, III-IV; ’Myretoun Ruby’ – laiuv kuni 30 cm kõrgune põõsas tumerohelise lehestiku ja säravate punakaslillade õitega, II-V; ’Nathalie’ – mõnekümne cm kõrgune kompaktse võra, tumeda lehestiku ja tumepunaste õitega sort, II-V; ’Pink Pearl’ – kuni 20 cm kõrgune heleda lehestiku ja suurte heleroosade õitega, III-IV; ’Pink Spangles’ – tugevakasvuline kuni 30 cm kõrgune suurte roosakaspunaste õitega rikkalikult õitsev põõsas, II-IV; ’Praecox Rubra’– madal, kuni 15 cm kõrgune hea pinnakattesort, tume-roosakaspunaste väikeste õite ja pika õitsemisajaga, XII-III; ’Rosalie’ – kuni 20 cm kõrguseks kasvav tumerohelise lehestiku ja rohkete tumepunaste õitega sort, II; ’Queen of Spain’ – kuni 15 cm kõrgune, lühidalt tagasikäändunud lehetippudega ja heleroosade õitega sort, II-IV; ’Rosy Gem’ – kasv kuni 15 cm, roosasid õisi väga rikkalikult, III-IV; ’Ruby Glow’ – meenutab väga sorti ’Vivellii’, kuid õied hele-karmiinpunased, puhtama tooniga, lehestik tumeroheline, sügisel pronksjas, III-IV; ’Snow Queen’ – nõrkade võrsete ja helerohelise lehestikuga ja rikkalikult õitsevate suurte puhasvalgete õitega, I-III; ’Vivellii’ – vaid 15 cm kõrgune suvel tumerohelise ja talvel pronksja lehestiku ning tumepunaste õitega sort, I-III; ’Westwood Yellow’ – kompaktne sort kuldkollaste lehtede ja sügavroosat värvi õitega; ’Whitehall’– kompaktne, põõsasjas sort heleroheliste lehtede ja rikkalikult valgete suurte õitega; ’Winter Beauty’ – väga tihedakasvuline ja madal (kuni 15 cm) väikeste tumeroheliste lehtede ning äärmiselt rohkete sügavroosade õitega sort, XII-III; ’Wintersonne’ – 20….25 cm kõrgune kompaktne suvel tumerohelise, talvel pronksja lehestiku ja rikkalike helepunaste õitega sort.
Hall eerika (E. cinerea) Eelmisest tugevakasvulisem, kuni 0,5 m kõrgune, püstine, vanemas eas lamavate võrsetega tihedaoksaline põõsas kasvab looduslikult Kesk- ja Lääne- Euroopas, Briti saartel umbes nii, nagu meil kanarbik. Võrsed lühikarvased. Lehed igihaljad, 3 kaupa männastes, tumerohelised, püsivad põõsastel umbes 2 aastat. Õied kellukjad, purpurvioletsed, võrsete tippudes, ilmuvad suve esimesel poolel. Viljad väikesed, kerajad valgeviltjad kuprad, valmivad septembris-oktoobris. Eelistab päikesepaistelist varjatud kasvukohta, ei talu kevadist päikest, sel ajal kannatab tugevasti. Vajalik kevadine katmine. Eelistab happelist mulda, nõrga juurestikuga ja juurkonkurentsi halvasti taluv. Haljastuses kasutada varjulisemates kohtades, mitte otseses päikesevalguses. Sordivalik väga rikkalik, Inglismaalt üle 100 sordi, lisaks arvukalt sorte Iirimaalt, Hollandist, Belgiast, Saksamaalt, Prantsusmaalt jm. ’Alba’ – kuni 25 cm kõrge, ilusa rohelise lehestiku ja valgete õitega, VII-X; ’Alba Major’ – eelmist sorti meenutav kuid kõigis osades sellest suurem, suurte valgete õitega, VII-X; ’Atrorubens’ – kuni 20 cm kõrgune laiuv hallikasroheliste karvaste lehtede ja rikkalike rubiinpunaste õitega sort, VI-VIII; ’Domino’ – üks ilusamaid puhasvalge õiega sorte, põõsad kuni 20 cm kõrged, õied, tupplehed ja õieraag valged, tolmukad peaaegu mustjad, VI-IX; ’Golden Drop’ – vaibataoliselt laiuv, tihedavõrseline kuni 15 cm kõrgune, puhkedes ja talviti vasekarva, suvel kollakaspruunide lehtede ja lillakasroosade õitega väheõitsev sort, VII-VIII; ’Golden Hue’ – kuni 30 cm kõrgune suvel kollaste, talvel pronksjate kuni punaste lehtede ja roosade õitega hästiõitsev sort, VII-IX; ’Grandiflora’ – vana sort, kuni 30 cm kõrgune purpurroosade suurte õisikutega, VII-VIII; ’Katinka’ – kuni 30 cm kõrgune tumerohelise lehestiku ja mustjaspurpursete õitega sort, VI-IX; ’Knap Hill Pink’ – pikavõrseline, kuni 30 cm kõrgune sort, lehed oliivrohelised, õied tume- roosakaspunased, VII-IX; ’Mrs. Dill’ – vaid 10 cm kõrgune erkroheliste lehtede ja tumeroosade õitega sort, VI-VII; ’Pallida’ – püstise kasvuga kuni 30 cm kõrgune kahvatute lillakasroosade õitega sort, VI-VIII; ’Pallas’ – tugevakasvuline, kuni 35 cm kõrgune puhaslillade õitega rikkalikult õitsev sort, VI-IX; ’Pygmae’ – kääbuskasvuga kuni 10 cm kõrgune varaõitsev roosakaspunaste õitega sort, VI-VII; ’Rosea’ – pikavõrseline, kuni 25 cm kõrgune hele-karmiinpunaste õitega sort, VI-VIII; ’Schizopetala’ – kuni 35 cm kõrgune, kahvatulillade õitega sort.
Värd-eerika (E. x darleyensis) Tugevakasvuline kuid külmaõrn, kuni 40 cm kõrguseks kasvav ja ajavahemikus XI-V õitsev, roosakaspunaste õitega põõsas on lähedasem punasele eerikale. Õitsevad kogu talve jooksul väga rikkalikult, on lubjarikast pinda taluvad. Rida sorte: ’Ada S. Collins’ – kuni 20 cm kõrgune tumerohelise lehestiku ja valgete õitega; ’Darley Dale’ – ülalmainitud hübriidi tüüpsort; laipüstja kasvuga, üsna hõre põõsas; õied hele-lillakasroosad, väga pika õitsemisajaga; ’Erecta’– hõredam, püstja kasvuga kuni 50 cm kõrgune erkroheliste lehtedega põõsas; õied purpurroosad; ’Furzey’ – kompaktne, tumerohelise lehestikuga sort; õied sügav-roosakaspunased, õitseb pikka aega; ’George Rendall’ – kuni 50 cm kõrguseks kasvav tihedavõrseline kevadeti kollakasroheliste, suvel tumeroheliste võrsetippudega põõsas; õied heledamad lillaksroosad; ’Jenny Porter’ – tugevakasvuline püstine põõsas õrnroosade õitega; ’Jack H. Brummage’ – sort mille lehestik on suvel kahvatukollane ja talvel kuldkollakas; sügavroosad õied lühikestes peajates õisikutes; ’Kramer’s Rote’ – umbes 35 cm kõrgune pronksjasrohelise lehestikuga põõsas, millisel on sügavpunased õied; XII-V; ’Margaret Porter’ – lehed noorelt kreemikate tippudega, läikivrohelised; õied roosad, rippuvad kobarad; ’Silberschmelze’ – sport; tumerohelise lehestikuga, milline talviti on veidi punakas; õied hõbevalged, pikkades peajates õisikutes; XII-IV; ’White Prefection’ – helerohelise lehestiku ja valgete õitega sort.
Soo-eerika (E. tetralix) Varem ka mudakanarbikuks nimetatud püstine madal kääbuspõõsas, kuni 40 cm kõrge, kasvab Kesk- ja Lääne-Euroopas (Portugal, Põhja-Hispaania, Prantsusmaa, Briti saared, Saksamaa, Taani, Skandinaavia poolsaare lõunaosa) samuti Läti ja Leedu, Eestis leitud eelmisel sajandil Haapsalu lähedalt, praegu kasvukohti Eestis teada pole. Võrsed peened, näärmelised ja hallikarvased. Lehed 4 kaupa männastes, okkakujulised, 0,2…0,5 x kuni 0,1 cm, allakäändunud servadega, hallikasrohelised, kaetud näärmetega, valgeviltjalt karvased. Õied tipmistes sarikjates õisikutes rippuvad kupja kujuga kellukad, roosad, tipmed valkjad, tupplehed karvased ja ripsmelised, puhkevad suve lõpul. Viljad väikesed kuprad. Armastab päikesepaistelist kasvukohta, niisket turvasmulda, on väga külmakindel. Tasuks haljastuses enam kasutada, kuivõrd tegemist peaaegu kodumaise taimeliigiga, peaks olema meie oludele vastupidav. Paljundatakse seemnete ja pistikutega. Sordid: ‘Alba’– kõrgus kuni 30 cm; valged õied, esineb ka looduslikult; ‘Alba Mollis’ – heakasvuline, hallikas lehestik, rikkalikult valgeid õisi; ’Ardy’ – laipüstja kasvuga põõsas, kuni 25 cm kõrge; lehestik tume-hallikasroheline; õied tume-roosakaspunased, väikesed VII-VIII; ‘Con Underwood’ – hõbedane lehestik, suured vaarikapunased õied, VII-X; ’Darleyensis’ – madalakasvuline, kuni 15 cm kõrge; lehed hallikasrohelised; õied lõheroosad, VII-VIII; ’Daphne Underwood’ – kasvab kuni 25 cm kõrgeks; lehestik hallikasroheline; rikkalike karmiinroosade õitega, VI-IX; ’Helma’ – kuni 40 cm kõrge, õisi väga rikkalikult, VII-IX; 1965 Hollandist loodusest leitud; ’Mary Grace’– vaid 15 cm kõrge; lehesti hõbehall; õied rooskaspunased, tupplehed sügavalt lõhestunud, VII-X; ’Pink Glow’ – kasv kuni 20 cm; lehestik hõbehall; õied roosad, väikesed, rikkalikult; VII-VIII; ’Rubra’ – kuni 20 cm kõrge; lehed oliivrohekad; õied punased, VII-IX; ’Ruby’s Variety’ – umbes 15 cm kõrge; õied selgelt kahevärvilised (suuremas osas valged, ülejäänud osas pupurroosad); ’Silver Bells’ – kuni 15 cm kõrge; õied hõberoosad, VII-X; ‘Swedish Yellow’ – erekollane lehestik, roosad õied.
