Ebaviinapuu (Ampelopsis) kreeka k. ampelos = viinamari, opsis = moodi välja nägema; viinamarja moodi välja nägema. Haardekettata köitraagude abil kõrgele ronivad heitlehised liht- ja liitlehised põõsad viinapuuliste (Vitatceae) sugukonnast. Õied väikesed, silmapaistmatud, rohekad, viietised, koondunud liitsarikatesse. Vili 1…4 seemnega sinakas, punakas või kollane mari. Perekonda kuulub ca 20 liiki, millised kasvavad Põhja-Ameerikas, Mehhikos ja Aasias.
Käokingalehine ebaviinapuu (A.aconitifolia) 5…6 m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan on pärit Hiinast ja Mongooliast. Võrsed peened, paljad ja pruunikad. Lehed 3…5 hõlmised, noorelt karvased, hiljem paljad, sisselõiked kuni keskrooni, 4…7 cm pikad, varieeruva kujuga. Hallikad õied puhkevad hilissuvel. Viljad, kerajad, oranzid, kuni 0,5 cm läbimõõdus. Kasutatakse tihti vertikaalhaljastuses.
Karedakarvane ebaviinapuu (A.brevipedunculata) on eelmisest liigist tugevakasvulisem, Jaapanist pärit liaan. Võrsed noorelt karvased, hiljem paljad, punakad. Lehed suured, kuni 12 cm pikad, südaja alusega 3-hõlmalised, jämesaagja servaga, alt karvased, sügisvärvus leekivpunane (meenutab hõbevahtra lehte). Õitseb juuli-august, õied rohekad, kobarpööristes. Viljad valmides lillad. Haljastuses kasutatakse poolvarjulistes kohtades vertikaalhaljastamiseks.
