Sündermanni drüüas
Drüüas (Dryas) on kahe sarnase liigiga padjandit moodustavate igihaljaste kääbuspõõsaste perekond roosõieliste (Rosaceae) perekonnas, kes looduses kasvavad Põhjapoolkera arktilistel aladel ja alpiaasadel.
Drüüased vajavad kasvuks vett hästi läbilaskvat kruusast vähese- kuni keskmise viljakusega mulda ja päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Külmakindlad. Paljundatakse seemnetega või ka juurdunud pistokstega.
Drummondi drüüas (Dryas drummondii) on Põhja-Ameerika arktiline liik, kes kasvab metsapiirist kõrgemal, mäeahelikel, mõnikord madalamatel kõrgendikel. Jäigad, tihedad, roomavad võrsed moodustavad pindakatvaid, 5-25 cm kõrguse ja kuni 50 cm läbimõõduga
Drummondi drüüas
padjandeid. Kuni 4 cm pikkused lehed on igihaljad, nahkjad, elliptilised kuni munajad, pealtpoolt läikivad tumerohelised ja altpoolt hõbedased – viltjad. Õitseb kevade lõpus (enamasti mais ja juuni alguses). Õied paiknevad üksikult, on kahvatu kollased kellukja kujuga 1,5-2,5 cm läbimõõduga. Üldjuhul avanevad vaid üksikud õied täielikult, mistõttu poolavanenud õied jätavadki mulje kellukast. Suvel või sügisel võib õitseda teistkordselt. Peale õitsemist arenevad kohevad viljad (koguvili põhklikestest), mis levivad tänu neile kinnitunud sulgkarvakestele. Koos näivad suletutina.
Drummondi drüüasel on kaks teisendit var. eglandulosa ja var. tomentosa.
Harilik drüüas (Dryas oktopetala) kasvab looduses Põhja-Euroopas kaljulõhedes,ja -nukkidel,mägistel nõmmedel, liivadüünidel neutraalsel ja lubjasel pinnasel, enamasti raskesti ligipääsetavates paikades. Jäigad, tihedad, roomavad võrsed moodustavad pindakatva, 5-25 cm kõrgusega padjandeid. Kuni 4 cm pikkused lehed on igihaljad, nahkjad, elliptilised kuni munajad, pealtpoolt läikivad tumerohelised ja
Harilik drüüas, ka hõbedrüüas
altpoolt hõbedased – viltjad. Õitseb kevade lõpus (enamasti mais ja juuni alguses). Õitel on 8 kreemvalget kroonlehte ja hulgaliselt kollaseid tolmukaid ning iga õis on omaette varrel. Õite läbimõõt on 2-4 cm. viljaks on koguvili pähklikestest, mis on ümbritetud sulgjate lendkarvakestega, mis aitavad kaasa nende tuullevile.
Sündermanni drüüas (Dryas suendermannii) on kujunenud hariliku ja drummondi drüüase ristumisel (Dryas oktopetala x Druas drummondii) ja seda leiabki enamasti aedadest. Jäigad, tihedad, roomavad võrsed moodustavad pindakatva, 5-25 cm kõrgusega ja kuni meetrise läbimõõduga padjandeid. Kuni 4 cm pikkused lehed on igihaljad, nahkjad, elliptilised kuni munajad, pealtpoolt läikivad tumerohelised ja altpoolt hõbedased – viltjad. Õitseb kevade lõpus (enamasti mais ja juuni alguses).Õiepungad on kollased, mis avanevad kreemvalgeteks peekerjateks õiteks läbimõõduga 2-3 cm. Peale õitsemist suve keskpaigaks arenenud viljade sulgjad lendkarvakesed on hõbedased.
