Basiilik (Ocimum)
on 35 liigiga peamiselt üheaastaste taimede perekond huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast, mis looduslikult kasvavad troopilises ja lähistroopilises Aasias ja Aafrikas. Maitse- ja ravimtaimena kasutatakse meil peamiselt vürtsbasiilikut (O. basilikum), millel on palju vorme ja sorte. Viimastel aastatel on levinud ka teisi kulinaarias kasutatavaid liike, nagu põõsasbasiilik (O.gratissimum, syn. O.viride), mille lõhn meenutab aed-liivateed ja mida kasutatakse ravimteena palaviku alandamiseks, kurgu kuristamiseks jne.; sidrunbasiilik (O. x citriodorum), mille lehed on sidrunilõhnalised ja nelgilõhnaline püha basiilik (O. sanctum).
Kasvutingimuste suhtes on basiilik nõudlik. Muld peab olema soe, toitaine- ja huumusrikas. Raskel ja õhuvaesel pinnasel ei kasva, sellisel juhul ei aita ka kobestamine. Mulda saab muuta sobivamaks, kui sügisel sisse kaevata turvast või kõdusõnnikut.
Paljundatakse seemnetega, mis idanevad alates 13°C. Seemnete idanevus säilib 4-5 aastat, tõusmed tärkavad 10-14 päeva pärast. Külvatakse märtsi lõpul või aprilli algul kasvuhoonesse või soelavasse 0,5 cm sügavusele. Tõusmete pikeerimise korral saadakse tugevamad istikud. Avamaale istutatakse taimed juuni algul. Taimede vahekaugus istutamisel sõltub sordist jäädes vahemikku 20-30 cm. Basiilik on väga külmaõrn, juba null kraadine temperatuur võib kahjustada taimi oluliselt. Kuival ajal vajab kastmist, hiljem mulla kobestamist kasvukohal.
Esimene saak kogutakse õitsemise algul juulis, teine augusti lõpul. Soodsal suvel võib saada koguni kolm saaki. Taimed lõigatakse maha 5-6 cm kõrguselt maapinnast. Värsked taimed on mahlased ja väga õrnad, muljutud taimed muutuvad kuivades tumedaks. Soovitav on kuivatada kimpu seotult õhurikkas tuuletõmbusega varjualuses. Basiilikut kasutatakse pizzade, pasta ja tomatitoitude maitsestamiseks.
