Astelpaju (Hippophae) hõbepuuliste sugukonda kuuluv 3 liigiline heitlehiste põõsastaimede perekond, mis looduslikult on levinud Hiinas, Himaalajas ja Euroopas. Perekonda kuuluvad kahekojalised astlaliste lühivõrsetega kõrgemad põõsad kuni madalamad puud. Võrsed ja lehed on tihti kaetud hõbejate soomuste ja tähtkarvadega. Õied paiknevad lühikestes kobarates eelmise aasta võrsetel, vili marjataoline luuvili, milline on valmides oranž kuni kollakas, mahlane ja söödav. Puit on pruunikaskollase lülipuidu ja kollaka maltspuiduga. Viljad sisaldavad palju erinevaid suhkruid ja on loodusravitoodet sarjades laialdaselt kasutatud. Taimed kasvavad hästi neutraalses kuni veidi aluselises hea drenaažiga pinnases, olles sümbioosis mügarbakteritega. Taluvad sooldunud rannikumuldi ja linnatingimusi. Paljundatakse seemnetega, samuti haljaspistikutega ja pistokstega. Liigid annavad tugevasti juure- ja kännuvõsu.
Harilik astelpaju (Hippophae rhamnoides) kuni 10 m kõrgune puu või põõsas. Võrsed noorelt hõbejad, hiljem roostepruunid, astlad tugevad, 2-6 cm pikad, emastaimedel pungad suuremad piklikud, teravatipulised, isastaimedel väikesed ümarad. Lehed lineaal-lantsetjad, tömbi tipu ja kiilja alusega, käändunud leheservadega, pealt hõbejalt rohelised, alt pruunikas- kuni kollakas-hõbejad, kaetud heledate soomuste ja tähtkarvadega. Õied väikesed, kaetud soomustega, silmapaistmatud, meerikkad. Viljad mahlased, valminult oranžikad, aromaatsed, paljad. Valgusnõudlik ja ei talu mulla liigset kuivust. Vilju kasutatakse hoidiste valmistamiseks. Suur sordivalik viljade omaduste ja saagikuse põhjal. Tänu tugevale ja kaugeleulatuvale juurekavale on hea pinnasekinnistaja ja kasutatakse laialdaselt sellel otstarbel liivaluidete, jõekallaste, rannaalade jm. kinnistamiseks. Istutatakse ka vabakujulisi ja pügatavaid hekke ja Eestis on kasutatud edukalt näiteks Tallinna lähedal Maardu ammendatud fosforiidikarjääride taashaljastamisel. Kasvatatakse meil ka sadadel hektaritel marjakultuurina. Mõned sordid: ’Dorana’ – nõrgakasvuline ja vähe juurevõsusid moodustav, kuid väga rikkaliku viljumisega; viljad tumeoranžid, väga kõrge C vitamiini sisaldusega; ’Frugana’ – varavalmiv saagikas keskmise suurusega viljadega sort; ’Hergo’ – keskvalmiv, heleoranžide viljadega saagikas sort.
