Ristik

 

Ristik (Trifolium) on ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede perekond liblikõieliste (Fabacea/Papilionaceae) sugukonnas kasvades looduses väga erinevates kasvukohtades.

Nii ristikuid kui ka teisi liblikõielisi taimi iseloomustavad kolmetised liitlehed (näiteks perekondades mesikas, lutsern ja jooksjarohi). Ristikutel on aga väga iseloomulikud õisikud – nutid, st õisikut moodustavatel õitel puuduvad õieraod. Nagu liblikõielistel ikka nii valmivad ka ristiku õitest kaunad, mis on aga väga väikesed, igas kaunas vaid üks seeme. Väikesed kaunad jäävad kõigil ristiku liikidel sügiseni närbunud õiekattelehtede varju – see annabki ristiku nuttidele sügiseks nii närbi väljanägemise.

Eestis kasvab looduslikult 12 liiki ristikuid, kuigi mõned neist on üsna haruldased, nagu väike ristik, lamav ristik või alpi ristik. Kõige levinumad nii aedades, niitudel kui teepervedel, metsa servades jne on aga valge ristik (Trifolium repens), aasristik (Trifolium pratense), keskmine ristik (Trifolium medium) ja kuivadel aladel ka kassiristik (Trifolium arvense).

Siia on kogutud info kultuuris kasutatavatest liikidest.

Roosa ristik (Trifolium hybridum), tuntud ka kui rootsi ristik on Eestis hajusalt tee- ja põlluservades ning heinamaadel kasvav mitmeaastane rohttaim. Lehed on heledamad rohelised ja paljad, vars püstine, õied heleroosad kuni valkjad, Taime kõrgus 20-50 (harva 80) cm.

Kasutatakse haljasväetiskultuurina ja mullaviljakuse parandajana. Liblikõielistest haljasväetiskultuuride kasvatamine on peamine võimalus looduslikult rikastada mulda lämmastikuga. Roosa ristik on hea meetaim. Mee produktiivsus 120kg/ha. Mesi sarnaneb maitse ja omaduste poolest valge ristiku meega. Seemnete külvinorm on 12g/10m2. Külvisügavus: 1-2 cm. Kasvab hästi enamikul muldadel, kuid eelistab päikeselist kasvukohta.

Punane ristik (Trifolium pratense subsp. sativum, syn. Trifolium sativum) on lühiealine püsik, rohttaim, kelle kasv on üldiselt varieeruv, 20–80 cm. Punasel ristikul on sügav peajuur, mis muudab taime põuakindlaks. Lehed paiknevad varrel vahelduvalt, on kolmetised liitlehed (kolme lehekesega), iga leheke on 15–30

mm pikk ja 8–15 mm lai, rohelised, lehe ülemisel poolel iseloomuliku heledama poolkuu kujulise laiguga; leheroots on 1–4 cm pikk, kahe abilehega. Õied on tumeroosad, heledama alusega, 12–15 mm pikad ja moodustavad tiheda õisiku (nuti). Eestis looduses vaid metsistunud põllukultuurina. Kasutusel haljasväetiskultuurina, mis moodustab suure juuremassi ning talub hästi kattevilja. On väga hea mullaviljakuse parandaja, kuna taime juurtel olevad mügarbakterid seovad õhulämmastikku ja rikastavad niiviisi mulda lämmastikuga. Just sel põhjusel külvatakse põllule esimese kultuurina sageli ristikut. Seda kasvatatakse ka ilutaimena. Punase ristiku õied ja lehed on söödavad ja neid saab lisada iga roa garneeringuks. Neid saab jahvatada jahuks. Õisi kasutatakse sageli tarretise ja ürtide valmistamiseks ning neid kasutatakse essiikumide retseptides. Nende eeterlikku õli saab ekstraheerida ja selle ainulaadset lõhna kasutada aroomiteraapias.

Paljundatakse (paljuneb) seemnetega. Külvinorm 300g 250 ruutmeetrile. Kasvab hästi enamikel muldadel, kuid mulla alumine kiht peab olema hästi vett läbilaskev.

Valge ristik (Trifolium repens) on Eesti looduses tavaline niidu, aia, teepervede, karjamaade taim. Mitmeaastane ja ühekojaline rohttaim. Tema kolmetiste liitlehtede kõik lehekesed on peaaegu raotud, äraspidimunajad, pügaldunud tipuga, peenehambalise servaga, pikkus 5-20 mm. Värvuselt tumerohelised, kuid heledama kolmnurkse laigukesega lehekese keskel. Peavars on lühike (pikkus 1…4 cm), roomav. Sellest lähtuvad külgmised võrsed  on kuni 30 cm pikad, harunenud, paljad, roomavad, vaid tipuosas tõusvad, sõlmekohtades juurduvad, taime kõrgus 10-30 cm. Juurestik suhteliselt hästi arenenud, harunev. Juurtel elavad mügarbakterid, kes seovad õhulämmastikku.

Õied on mõlemasugulised kaheli õiekattega. Tupp liitlehine, süstjate teritunud hammastega. Kroon valge, harvem roosaka või roheka varjundiga, pärast õitsemist pruunikas, kaks korda tupest pikem. Koondunud 40…80-kaupa kerajaks nutiks, mille läbimõõt on kuni 2 cm. Putuktolmleja. Õitseb maist septembrini. Viljad on lineaalsed 4 mm pikkused 3…4 seemnega kaunad. Seemned munajad kuni ümmargused, kollased või pruunikad.. Kuni 20 (30) cm pikkuste püstiste rootsudega. Abilehed suured, kilejad, süstjad, värvuselt valkjad, lillakate või roheliste soontega.  Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt roomavate varreharude juurdumise teel.

Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik. Niiskuselembene. Hea nektariallikas tolmeldavatele putukatele. Väga hea söök kõigile taimtoidulistele loomadele. Juurtel esinevate mügarbakterite tõttu on pinnase kvaliteeti parandav liik.

Kasutamine: Kõrge väärtusega söödataim looduslikel karjamaadel. Kohati kasvatatakse kultuurtaimena. Eriti valgurikkad on lehed ja õied. Värskelt sisaldab märkimisväärses koguses vitamiini C. Kannatab mõõdukat tallamist, seetõttu väärtuslik ilumuru tugevdaja. Sobib nõlvade kinnistamiseks. Hea meetaim. Kasutatakse rahvameditsiinis, kogutakse õienutte. Tee aitab reuma, külmetushaiguste ja mõnede naistehaiguste vastu. Hautist on kasutatud paistetuse vähendamiseks.

Sort ‘Rivendel’ on väikeseleheline külma- ja tallamiskindel, vähenõudlik ja madalakasvuline mitmeaastane rohttaim. Talub sagedast niitmist. Hea mee- ja ravimtaim. Parim külviaeg on varakevadel, hilissuvel või varasügisel. Külvinorm  300 g= 300 m².

Sort ‘Phentaphyllum’ on mitmeaastane püsik. Lehed pruuni-rohelisekirjud, õied valged. Roomavad varred võivad kasvada 20-50 cm pikkuseks. Sõlmekohtades võivad varred juurduda. Sobib kasutada pinnakatjana soolotaimede vahel või teeradade äärtes. Ilusa koosluse saab sobitades mitmesuguste teiste pindakatvate taimedega nagu käbihein, aastulikas, murukannike jpt. Eelistab vett läbilaskvat lubjasisaldusega pinnast päikeselisel kuni kergelt varjutatud kasvukohal. Paljundada on mõtet kevadel. Isekülviga paljunemisel sordiomadused edasi ei pruugi kanduda. Lausistutuse korral planeerida 7 taime m2-le.

Aleksandria ehk Egiptuse ristik (Trifolium alexandrinum) on üheaastane rohttaim, kes looduses kasvab Kirde-Aafrikas, Edela-Aaasias ja Pakistani idaosas.

Taim kasvab 45–75 cm kõrguseks, on püstiste või tõusvate vartega, kasvukuju meenutab punast ristikut. Kolmetiste liitlehtede lehekesed on piklikud ja kitsad. Õied on valged kuni kreemikasvalged, koondudes õisikuteks, mis sarnanevad valge ristiku omadega (nuttideks) ja milles on umbes 100 õit.  Kasutatakse vahekultuuriks et parandada mullaviljakust ja vähendada umbrohtumust ning haigustekitajaid. Lisaks seovad liblikõielised kultuurid tänu juuremügarais olevatele mügarbakteritele ka õhulämmastikku ja rikastavad niiviisi mulda lämmastikuga. Paljuneb (paljundatakse) seemnetega, kusjuures külvinorm on 300 g/ 200 m2.

Kahkjaspunane ristik ehk inkarnaatristik (Trifolium incarnatum) on üheaastane rohttaim, kes looduses kasvab suuremas osas Euroopas ja Edela-Aasias. Püstine harunenud või hargnemata vars kasvab 20–50 cm kõrguseks. Lehed on kolmeli liitlehed pika leherootsuga, iga leheke on karvane, 8–16 mm läbimõõduga, tömpja või pügaldunud tipuga. Õied on kreemikasvalged kuni sügavpunased või karmiinpunased, koondunud piklikuks õisikuks (piklikuks nutiks), mille kõrgus on 3–5 cm ja laius 1,5 cm; üksikud õied on 10–13 mm pikad ja neil on viis kroonlehte.

Kasvatatakse ilu- ja meetaimena, sobib ka vahekultuuriks, sest aitavad parandada mullaviljakust ja vähendada umbrohtumust ning haigustekitajaid. Pilkupüüdvate karmiinpunaste õienuttide tõttu sobib erinevatesse lilleniidu segudesse.. Meelitab aeda nii mesilasi kui ka liblikaid. Ilulillena ja meetaimena kasvatamiseks külvatakse kevadel (mais), kui aga külvata hiljem peale saagikultuuri (august-september), siis ei jõua enam õitseda. Külvinormiks loetakse 300 g/ 200 m². Lisaks seovad liblikõielised kultuurid tänu juuremügarais olevatele mügarbakteritele ka õhulämmastikku ja rikastavad niiviisi mulda lämmastikuga. Sort ‘Rokali’ õied on säravpunased, mis muudab ta liigist veel dekoratiivsemaks. Külvatakse aprillis-mais 0,5 cm sügavusele. Külvinorm 20 g /10-12 m².

Kreemikas ristik (Trifolium ochroleucon) on mitmeaastane püstiste karvaste vartega rohttaim, kes looduses on levinud Briti saartel ning Lääne- ja Kesk-Euroopas saviste muldadega niiskematel rohumaadel  Taim kasvab  20-50 cm kõrguseks. Tema rohelised kolmetised liitlehed koosnevad 3 cm pikkustest ja 1 cm laiustest ovaalsetest kuni süstjatest lehekestest. Õitseb juunis-juulis kahvatu-rohekaskollaste kuni väävelkollaste õitega, mis on koondunud ca 2,5 cm läbimõõduga nuttidesse (ristikutele omane õisik). Meelitab kohale meetoidulisi putukaid, hea komponent loodusliku planeeringuga aladel. Eelistab niiskemat kuni niisket liivakas-savikat vett hästi läbilaskvat  lubjavaest pinnast päikeselisel kuni kergelt varjutatud kasvukohal. Paljundada on mõtet kevadel puhmiku jagamise teel või seemnetega.  Lausistutuse korral planeerida  6-7 taime m2-le.

Pärsia ristik (Trifolium resupinatum) on üheaastane, lamanduv kuni poolpüstine hargnenud rohttaim, kes kasvab 20–60 cm kõrguseks, sarnaneb Alexandria ristikuga (Trifolium alexandrinum), kuid on lühem. Taim moodustab tihedaid puhmaid ja karjatamisel kujuneb tihe roseti kujuline kodarik. Varred on õõnsad ja allosast hargnevad. Lehed on kolmeli liitlehed, 1–3 cm pikkuste ovaalsete piklike lehekestega. Õied on roosad kuni violetsed ja õitseb pikalt. Viljad on avanevad üheseemnelised kaunad.

Pärsia ristik on pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Vahemere äärest ja Edela-Aasiast. See on oluline heinakultuur Iraanis, Afganistanis ja teistes Aasia piirkondades, kus on külmad talved. Afganistanis ja Pakistanis süüakse pärsia ristiku noori võrseid köögiviljana nii värskelt kui ka kuivatatult. Suurepärane söödataim, vahekultuur ja meetaim. Vahekultuurina kasvatatakse teda mullaviljakuse parandamise eesmärgil, sest tugevad juured kobestavad mulda, lisaks pakub ta suurt konkurentsi umbrohtudele. Liblikõielise kultuurina seob tänu juuremügarais olevatele mügarbakteritele õhulämmastikku ja rikastab niiviisi mulda looduslikult lämmastikuga. Väga hea meetaim. Õitsemise ajal levitab erakordselt tugevat lõhna meelitades suurel hulgal mesilasi ligi. Lisaks õitseb taim kaua. Meeproduktiivsus 150-200kg/ha. Paljundatakse seemnetega.

Purpurristik (Trifolium rubens) on mitmeaastane püsik, kes looduses kasvab Kesk-Euroopast Ukrainani. Taim moodustab suure tihedalt lehistunud 20 – 60 cm kõrguse puhmiku. Varred on lehistunud, tema liitlehed koosnevad lantsetjatest saagjaservalistest, kuni 10 cm pikkustest ja 2 cm laiadest lehekestest. Õitseb juuni lõpust septembrini vaarikapunaste õitega, mis on koondunud varte tippudes piklikesse suurtesse õisikutesse. Eelistab vett läbilaskvat lubjasisaldusega pinnast päikeselisel kuni kergelt varjutatud kasvukohal. Paljundada on mõtet kevadel. Liiki saab paljundada seemnetega ja paljuneb ka isekülviga. Lausistutuse korral planeerida 7 taime m2-le.

Sort ‘Album’il paiknevad rohelised lehed tihedates puhmikutes, mille kõrgus on 20-30 cm. Õisikud on suured, piklikud ja atraktiivsed heledamad valged, kerge hõbedase varjundiga. Õitseb kaua ja rikkalikult. Kui äraõitsenud õievarred ära lõigata, hakkab taas õitsema. Sordi ‘Peach Pink’ Lehed on samuti rohelised, paiknevad tihedates puhmikutes. Õisikud on suured, piklikud ja atraktiivsed heledamad lõheroosad, kerge hõbedase varjundiga. Õitseb ka kaua ja rikkalikult. Kui äraõitsenud õievarred ära lõigata, hakkab taas õitsema. Taime kõrgus jääb 30-40 cm vahele.