Puksrohi

Laiuv puksrohi (Pachysandra procumbens) Kuni 0,5 m kõrguseks kasvav pooligihaljas poolpõõsas on pärit Põhja-Ameerika idaosast, kasvades Lääne-Virgiiniast kuni Floridani varjukamates metsades. Võrsed vaid nõrgalt hargnevad, noorelt peenkarvased. Lehed laimunajad kuni äraspidimunajad, 4…12 x 3…10 cm, lehe tipuosas jämehambulised, lehealus laikiiljas, ahenedes kuni 3 cm pikkuseks leherootsuks, lehelaba pealt hõre- alt enam-vähem tihekarvane. Püstised peajad õisikud, valged kuni valkjasroosad, tugevasti lõhnavad, puhkevad mais. Viljad on kolme väikese sarvekesega kuprad, kuni 1,5 cm pikad. Taimed peaksid olema meie oludes enam-vähem sama vastupidavad kui tipmine p., kuid pole meil levinud. Head meetaimed, tasuks kasvatamist katsetada.

Tipmine puksrohi (Pachysandra terminalis) Kuni 20 cm kõrguseks kasvav igihaljas lihakate lehtedega tihedaid padjandeid moodustav poolpõõsas on pärit Kaug-Idast (Lõuna-Sahhalin) ja Jaapanist, kasvades mäestikumetsade lehtpuistute alusrindes. Võrsed paljad. Lehed rombjad kuni äraspidimunajad, 3….6 (10) x 2…4 cm, tipuosas jämehambulised, tumerohelised ja läikivad pealt, paiknevad võrsete tipuosas, leheroots 0,5…1,5 cm. Tipmised peajad õisikud, valkjad, puhkevad mais. Viljad munajas-kerajad kuni 1 cm pikkused, seeme 0,5 cm pikk, pruunikas, läikivad. Liik annab kergesti juurevõsu, on tundlik mulla tihendamise suhtes. Kasvukohana eelistab poolvarjulist kuni varjulist kergema neutraalse mullaga paika. Täisvlguses on võrsed lühikesed, lehed inetule kollased. Liiga hapus mullas lehed samuti klorootilised ja inetud. Kogu taim on mürgine! Noorelt külmahell, talub puude juurekonkurentsi ja linnatingimusi. Kui kipub liiga kõrgeks kasvama, võib kevadel julgelt pügada. On üks paremaid pinnakattetaimi ja sobib kokku püsikutega, rododenronitega jne. Sordid: ’Green Carpet’ – kõigis osades põhiliigist väiksem, maadjate, tihedate võrsetega sort; ’Variegata’ – valgekirjud lehed, nõrgem kasv.

 

 

 

 

Puksrohi (Pachysandra) ingl.k. Spurge. Perekonda kuuluvad igihaljad või talvehaljad roomavate ja väänduvate võrsetega poolpõõsad. Puksrohtude lehed on vahelduvad, hambulise servaga lihtlehed. Tagasihoidliku välimusega peaaegu silmatorkamatud väiksed healõhnalised valged õied on ühesugulised, koondunud peajatesse õisikutesse. Perekonnas viis liiki, millised kasvavad looduslikult Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Meil leiab iluaianduslikul eesmärgil kasutamist 2 liiki.

Laiuv puksrohi (P. procumbens) Kuni 0,5 m kõrguseks kasvav pooligihaljas poolpõõsas, kes pärineb looduslikult Põhja-Ameerika idaosast, kasvades Lääne-Virgiiniast kuni Floridani varjukamates metsades. Võrsed on nõrgalt harunevad, noorelt peenkarvased. Lehed laimunajad kuni äraspidimunajad, 4…12 x 3…10 cm, lehe tipuosas jämehambulised, lehealus laikiiljas, ahenedes kuni 3 cm pikkuseks leherootsuks, lehelaba pealt hõre- alt enam-vähem tihekarvane. Püstised peajad õisikud, valged kuni valkjasroosad, tugevasti lõhnavad, puhkevad mais. Viljad on kolme väikese sarvekesega kuprad, kuni 1,5 cm pikad. Taimed on meie oludes enam-vähem sama vastupidavad kui tipmine puksrohi, kuid pole meil seni laialdaselt levinud.

 Tipmine puksrohi (P. terminalis) Kuni 20 cm kõrguseks kasvav igihaljas lihakate lehtedega tihedaid padjandeid moodustav poolpõõsas on pärit Kaug-Idast (Lõuna-Sahhalin) ja Jaapanist, kasvades mäestikumetsade lehtpuistute alusrindes. Võrsed paljad. Lehed on rombjad kuni äraspidimunajad, 3….6 (10) x 2…4 cm, tipuosas jämehambulised, tumerohelised ja läikivad pealt, paiknevad võrsete tipuosas, leheroots 0,5…1,5 cm. Tipmised peajad õisikud, valkjad, puhkevad mais. Viljad munajas-kerajad kuni 1 cm pikkused, seeme 0,5 cm pikk, pruunikas, läikivad. Liik annab kergesti juurevõsu ja levib nende abil aeglaselt kuid järjekindlalt edasi. On tundlik mulla tihendamise suhtes. Kasvukohana eelistab poolvarjulist kuni varjulist kergema neutraalse kuni kergelt happelise mullaga pinnast. Täisvalguses on võrsed lühikesed, lehed inetult kollased. Liiga hapus mullas lehed samuti klorootilised ja mitte kaunid. Kogu taim on mürgine! Noorelt pisut külmahell, kuid kui on saanud korralikult juurduda kasvukohal, siis on soodsate tingimuste korral meie oludes hästi talvele vastupidav. Lisaboonusena talub puude juurekonkurentsi ja linnatingimusi. Kui kipub liiga kõrgeks kasvama, võib kevadel julgelt pügada. On üks paremaid pinnakattetaimi ja sobib kokku püsikutega, rododenronitega ja paljude teiste varjutaimedega.

Sordid: ’Green Carpet’ – kõigis osades põhiliigist väiksem, maadjate tihedate võrsetega sort; ’Variegata’ – valgekirjud lehed, liigist märksa nõrgema kasvuga.