Akakapsas (Ajuga) on ca 40 liigiline ühe- kuni mitmeaastaste igihaljaste või pooligihaljaste risoomtaimede perekond huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnas. Akakapsad on looduslikult levinud peamiselt Euroopa ja Aasia kontinendil, kus neile meeldib kasvada poolvarjulistes või varjulistes kasvukohtades parasniisketel muldadel. Eestis esineb looduses kolm liiki: püramiid-akakapsas (A. pyramidalis), karvane akakapsas ( A. genevensis) ja roomav akakapsas (A. reptans). Heaks kasvuks eelistavad akakapsad niiskemat poolvarjulist kasvukohta, kultuurvormid taluvad ka toitainetevaest kuivemat ja varjulist kasvukohta. Kultuuris kasvatatavate akakapsaste valiku spekter on laialdane. Iluaianduses on akakapsad sageli kasutatavad pinnakatjatena, sest nad moodustavad kiiresti talihaljaid padjandeid moodustava vaipja pinnakatte. Kasvunõuete poolest on tegemist leplike taimedega ja see teeb nende kasutamise lihtsaks ka algajatele aiapidajatele.
Akakapsad on head pinnakattetaimed, moodustades kiiresti kenasid padjandeid. Paljundatakse neid eelkõige puhma (padjandi ) jagamise teel või sellest üksikute võsundite eraldamisega. See on kõige lihtsam paljundusviis ja sortidele tavatingimustes ainus. Liike võib paljundada ka seemnetega. Roomav akakapsas (A.reptans) moodustab vaipja pinnakatte kõrgusega 15-20 cm. Tal on tugevad hargnevad võrsed ja läikivad tumerohelised munajad lehed mis on äärest hambunud. Õied on tumesinised, roosad või valged mis kinnituvad õievarre külge raokestega. Õitseb mai lõpust-juuni algusest 20 päeva. Sel ajal tõusevad õievarred lehtede kohale 10-15 cm kõrgusele. Külmakindel. Rohkem on aedades levinud peenelehelised vormid ja sordid.
Aianduses enim kasutatud liik on roomav akakapsas (A. reptans) oma rohkete sortidega, mis erinevad liigist ja üksteisest eelkõige õite või lehtede värvuse poolest. Liigil on roomavad lehistunud varred. Lehed on vastakad, munajad, hambulised, rootsuga ja on talihaljad. Õitseb peamiselt juunis lillakassiniste õitega, mis on koondunud pikka tähkjasse õisikusse. Taime kõrgus õitsemise ajal on ca 20-25 cm. Enamlevinud sortidest ‘Atropurpurea‘ on pruunikaspunaste lehtedega; ‘Braunherz’ilehed on tumepunakaspruunid ja läikivad; ‘Multicolor’ ehk ‘Rainbow’i lehed on pruuni, punase, valkjaskollase, roosa ja rohelisekirjud; ‘Variegata’l valge-rohelisekirjud; ‘Alba‘ õied on valged ning ‘Rosea‘ ja ‘Rosa Elf’il on roosad õied. Neil sortidel, mille lehevärvus on liigist erinev, on õied liigiga ühte värvi ja nendel sortidel, kelle õievärvus erineb liigiomasest, on lehed rohelised. ‘Burgundi Glow’ on hõbehalli ja veinipunase kirjude lehtedega. Väga suurte (kuni 15 cm) tumepurpurpruunide lehtede ja suure, ca 20 cm suuruse õisikuga on ‘Gatlin’s Giant’.
Katkend kirjutisest ‘Lehtkaunid aiailutaimed’ väljaandele AED
Tekst ja fotod: Lembit Kaarna
Lillekasvatuse aednik
Akakapsas (Ajuga) on ca 40 liigiline ühe- kuni mitmeaastaste igihaljaste või pooligihaljaste risoomtaimede perekond huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnas, mis looduslikult on levinud Euroopa ja Aasia poolvarjulistes või varjulistes kasvukohtades. Eestis esineb looduses kolm liiki: püramiid-akakapsas (A. pyramidalis), karvane akakapsas ( A. genevensis) ja roomav akakapsas (A. reptans). Kasvuks eelistavad akakapsad niiskemat poolvarjulist kasvukohta, kultuurvormid taluvad ka toitainetevaest kuivemat varjulist kasvukohta.
Akakapsad on head pinnakattetaimed, moodustades kiiresti kenasid padjandeid. Paljundatakse neid eelkõige puhmiku (padjandi ) jagamise teel või sellest üksikute võsundite eraldamisega. See on kõige lihtsam paljundusviis ja sortidele tavatingimustes ainus. Liike võib paljundada ka seemnetega. Roomav akakapsas (A.reptans) moodustab vaipja pinnakatte kõrgusega 15-20 cm. Tal on tugevad hargnevad võrsed ja läikivad tumerohelised munajad lehed mis on äärest hambunud. Õied on tumesinised, roosad või valged mis kinnituvad õievarre külge raokestega. Õitseb mai lõpust-juuni algusest 20 päeva. Sel ajal tõusevad õievarred lehtede kohale 10-15 cm kõrgusele. Eesti oludes igati talvepidav. Rohkem on aedades levinud peenelehelised vormid ja sordid.
Aianduses enim kasutatud liik on roomav akakapsas (A. reptans) oma rohkete sortidega, mis erinevad liigist ja üksteisest eelkõige õite või lehtede värvuse poolest. Liigil on roomavad lehistunud varred. Lehed on vastakad, munajad, hambulised, rootsuga ja on talihaljad. Õitseb peamiselt juunis lillakassiniste õitega, mis on koondunud pikka tähkjasse õisikusse. Taime kõrgus õitsemise ajal on ca 20-25 cm. Enamlevinud sortidest ‘Atropurpurea‘ on pruunikaspunaste lehtedega; ‘Braunherz’ilehed on tumepunakaspruunid ja läikivad; ‘Multicolor’ ehk ‘Rainbow’i lehed on pruuni, punase, valkjaskollase, roosa ja rohelisekirjud; ‘Variegata’l valge-rohelisekirjud; ‘Alba‘ õied on valged ning ‘Rosea‘ ja ‘Rosa Elf’il on roosad õied. Neil sortidel, mille lehevärvus on liigist erinev, on õied liigiga ühte värvi ja nendel sortidel, kelle õievärvus erineb liigiomasest, on lehed rohelised. ‘Burgundi Glow’ on hõbehalli ja veinipunase kirjude lehtedega. Väga suurte (kuni 15 cm) tumepurpurpruunide lehtede ja suure, ca 20 cm suuruse õisikuga on ‘Gatlin’s Giant’.
