Porgand (Daucus) kuulub sarikaliste (Apiaceae) sugukonda. Eestis on looduslikult levinud metsporgand (D. carota), mis on väikese valge juurega kaheaastane taim. Aedporgand (Daucus carota ssp.sativus) on punaka, harvem kollast värvi säilitusjuurega kaheaastane risttolmlev taim. Punakas värvus tuleneb kõrgest karotiinisisaldusest, mis inimorganismis muutub A-vitamiiniks. See teeb porgandi eriti väärtuslikuks, samuti sisaldab porgand märkimisväärsel hulgal B-grupi vitamiine.
Esimesel aastal kasvatab porgand lihaka säilitusjuure, teisel aga liitsarikõisiku, milles valmivad seemned. 1000 seemne mass on 1-1,5 g ja nende idanevus säilib 3-4 aastat. Porgandiseemned hakkavad idanema 4-5°C juures ja tärkavad 12-18 päeva pärast külvi. Porgandi optimaalne kasvutemperatuur on 18-21°C. Kõrgemal temperatuuril, eriti kui sellega kaasneb ka niiskuse puudus, juurvilja kuju moondub ja maitse halveneb. Samas liigniiskuse korral moondub ka juurvilja kuju, karotiini moodustub vähem ja porgand võib isegi mädanema minna. Niiskus on olulisim vaid idanemise ajal, hiljem, kuivas mullas tungib peajuur sügavamale ning kasvavad pikemad juurikad. Kasvuks eelistab sügavalt haritud õhurikast liivsavi- ja saviliiv- ning madalsoomuldasid. Mulla reaktsioon peaks olema nõrgalt happeline kuni neutraalne. Külvatakse tavaliselt ritta reavahega 45-50 cm. Võib külvata ka kaherealistesse peenardesse või teha hajuskülvi, kuid optimaalseks loetakse umbes 100 taime ruutmeetrile. Porgandi seeme külvatakse 1,5-2 cm sügavusele mulda, kergete liivmuldade puhul võib kuni 3 cm sügavusele külvata. Suurimaks kahjuriks on porgandikärbes, tema kahjustuste ennetamiseks soovitatakse varajased sordid külvata võrdlemisi varakult (aprillis) ja säilitusporgandid hiljem, peale kärbse lendlemist (enamasti juunis).
