Õnnehein (Erigeron) on umbes 200 liigiga ühe- ja kaheaastaste taimede ning püsikute perekond korvõieliste (Compositae) sugukonnast, mis levivad kuivades rohtlates ja mäestikupiirkondades, peamiselt Põhja-Ameerikas. Eestis kasvab looduslikult kaks liiki: üheaastane õnnehein (E. annuus) , mis on harv, esineb rohkem metsistunult ja sagedase taimena jaani-õnnehein (E. acer) . Kultuurtaimena kasvatatakse enamasti oranzhi õnneheina (E. aurantiacus) ja aed-õnneheina (E. hybridus). Viimase alla on koondatud kõik erinevate liikide ja liigisiseste taksonite ristamisel saadud hübriidid. Need taimed on harunevate varte, tumeroheliste süstjate lehtede ja eri värvi 4-6 cm läbimõõduga korvõisikutega. Puhma kõrgus võib ulatuda 50-70 cm kõrguseni ja õitseb juulis-augustis. Kasvuks vajavad kergemat huumusmulda ja päikeselist kasvukohta, kuid kasvavad ja õitsevad ka tavalisel aiamullal, mis pole liigniiske. Paljundatakse seemnetega ja puhma jagamisega. Seemned idanevad 1-2 nädala jooksul. Taimed soovitatakse istutada 30 cm vahedega. Taimed võivad kasvada ühel kasvukohal 8-10 aastat, kuid soovitatakse jagada parema väljanägemise saavutamiseks 3-5 aasta tagant. Nad on ilusad ja hästisäilivad lõikelilled.