Ogapaanaks (Acanthopanax) taimede juurtest tehtud leotis annab jõudu. Perekonda kuuluvad heitlehised, vahelduvate sõrmjate liitlehtedega puud, põõsad ja ronitaimed, võrsed jämedad, tihedalt ogalised. Õied tipmistes sarikpööristes, kollakad kuni violetsed, viietised, õitsevad juunist augustini. Viljad mustad läägemaitselised marjad, milles 2-5 lapikut kõva kestaga seemet. Perekonda kuulub umbes 35 liiki, liigid pärit Aasiast ja Himaalajast.
Varretuõieline ogapaanaks (A. sessiliflorus) kasvab enamasti 2…3 m kõrguse haruneva põõsana Venemaa Kaug-Idas ja Korea poolsaarel, laialehiste metsade alusrindes ja metsaservadel. Võrsed tugevate ogadega, tipuosas peaaegu ogadeta. Lehed tavaliselt kolmetised (ka viietised) sõrmjad liitlehed, lehekesed elliptilised, peaaegu istuvad, 5…18 cm pikad, rood alt veidi karvased, liitlehe roots 10…12 cm pikk. Õied on väga lühiraolised, kerajais sarikõisikutes võrsete tippudes, tuhmjalt punakad, sisaldavad palju mett. Viljad valminult mustad, marjad lääged, 2 luuseemnega, määrivad käed lillaks, valmivad sügisel. Varjutaluvad põõsad, kultuuris harva, kuid tasuks palju enam kasvatada haljastuses, sest põõsad on vähenõudlikud ja sügisel dekoratiivsete mustade marjakobaratega. Tuntakse teisendit var. parviceps – madal põõsas, lehekesed elliptilised, kuni 9 cm pikad, kergelt saagja servaga, õisikud 1-3 kaupa, alla 3 cm laiad, vili ovaalne, umbes 1 cm pikk.
Harilik ogapaanaks (A. senticosus) on kuni 3 m kõrguseks kasvav tihedate peente, tihedalt ogaliste võrsetega põõsas kasvab Hiinas, Jaapanis ja Venemaa Kaug-Ida segametsade alusrindes ja võsastikes kuni paarituhande meetri kõrguseni üle merepinna. Võrsed kollakaspruunid tihedalt kollakate harjastega (mitte ogadega) kaetud. Lehed viietised sõrmjad liitlehed, lehekesed kuni 12 cm pikad, äraspidimunajad, kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised, rood väikeste ogadega, leheroots kuni 12 cm pikk. Õied kahe- või ühesugulised, emasõied kollakad, isasõied violetjad, lõhnavad, meerikkad, võrsete tippudes, sarikjates õisikutes, puhkevad juunis. Viljadeks on mustad marjad, söödavad, sisaldavad 5 lapikut luuseemet, valmivad sügisel. Aasia rahvad on pikka aega kasutanud põõsa juurtest tehtud tõmmist üldtoniseeriva vahendina, tähtis taim rahvameditsiinis. Võiks julgemalt kasutada haljastuses, kuna on külmakindel ja tore liik. Tuntakse ka teisendit var. subinermis– võrsed paljad või vaid mõnede üksikute ogaharjastega; lehed ja õisikud veidi suuremad kui põhiliigil.
