Kivikanarbik (Phyllodoce) on igihaljas, maadjate kuni tõusvate võrsetega paarikümne sentimeetri kõrgused kanarbikke meenutavad paljad kuni näärmelised vahelduvate pisikeste lineaalsete lehtedega põõsad. Õied ühekaupa või enamasti 2-15 kaupa koondunud tipmistesse peajatesse õisikutesse, kroon kupjas kuni kellukjas, viietine, valged kuni roosad, tolmukaid 10, viljad paljude väikeste seemnetega viiepesalised kuprad. Perekonnas 7 (8) liiki põhjapoolkera arktilistest ja alpiinsetest piirkondadest. Liigid eelistavad värsket, happelist mulda ja päikeselist kasvukohta, paljundatakse haljaspistikutega, võrsikutega või põõsaste jagamisega.
Aleuudi kivikanarbik (P. aleutica) – tihekompaktne, maadjas kuni 20 cm kõrgune laiuv igihaljas põõsas on kasvamas Venemaa Kaug-Idas (Sahhalinil, Kuriilidel ja Komandori saartel), Jaapanis, Aleuudi saartel ja Põhja-Ameerika loodeosas, Alaskast põhjas kuni Montanani lõunas, esinedes kaljustel nõlvadel, ja põõsastundras. Lehed on lineaalsed, tömbid, 0,7…1 cm pikad, peensaagja servaga, pealt tumerohelised, alt kollakasrohelised, valge ribaga. Õied paiknevad tipmistes peajates õisikutes, õied 6-14 kaupa, kerajas-kupjad, kollakasvalged, longus, krooni tipmed pole tagasikäändunud, õisikuraag karvane, puhkevad aprillis-mais. Külmakindel ja dekoratiivne varaõitsev kääbuspõõsas, mis sobib paremini kasvama siiski poolvarju kui avapäikselisse kasvukohta kiviktaimlates jne. Vajalik on siiski ka taimede talvine katmine.
