Hõbeleht (Anaphalis) on ca 100 liigiline madalate kuni poolkõrgete rohttaimede perekond korvõieliste (Asteraceae) sugukonnas, kes looduslikult kasvavad põhjapoolkera parasvöötme erinevates kasvukohtades ja troopiliste alade mäestikes.
Paljundatakse enamasti puhma jagamisega või võsunditega kevadel või augustis. Võib paljundada ka seemnetega, mis külvatakse kevadel (aprillis) külvikasti või septembris avamaale (kasvukohale). Viimasel juhul idaneb seeme järgmisel kevadel, nii nagu looduses. Hõbelehed vajavad kasvuks päikesepaistelist kasvukohta ning kuiva liivmulda. Pärl-hõbeleht talub ka tavalist kuivemat aiamulda.Liigniiskuse suhtes on nad tundlikud. On talvekindlad püsikud, mis võivad ühel kohal kaua kasvada. On kenad peenral (õitsevad kaua ja tekitavad hõbehalli laigu peenras), lõikelillena vaasis ja kuivseadetes. Aedades kasvatatakse peamiselt kaht liiki.
Pärl-hõbeleht (A. margaritacea) on püstiste, ümarate, valgete villkarvadega kaetud harunemata lehistunud vartega risoomtaim. Lehed on lineaalsüstjad (7-14 cm pikad), valgete villkarvadega kaetud, mistõttu tunduvad hõbedased . Õitseb juulist septembrini valgete korvõisikutega, mis paiknevad tipmises kännases (läbimõõt kuni 15 cm). Taime kõrgus võib ulatuda kuni 70 cm-ni. Sort ‘Neuschnee’ on madalam (ca 40 cm), kompaktsema kasvuga ja karvasem (hõbedasem).
Kolmeroodne hõbeleht (A. triplinervis) on eelmisest madalama kasvuga, kuni 30 cm kõrge, lehed on kujult munajas-elliptilised ja lühemad, kuni 10 cm pikad (seega laiemad ja lühemad). Ka lehtede paiknemine varrel on erinev: lehed on nn kõrvakestega ja varreümbrised. Õisik on tihedam ja väiksem (4-5 cm läbimõõdus).
