Hibisk (Hibiscus) on rohkem kui 200 liigiga heitlehiste ja igihaljaste põõsaste ja puude ning üheaastaste rohttaimede perekond (Malvaceae) sugukonnast, mis kasvavad troopilistel ja lähistroopilistel aladel. – Seega külmaõrnad. Kasvuks vajavad huumusrikast hea drenaaziga mulda ja valget õhurikast, kuid otsese päikese eest varjatud kasvukohta. Kasvuperioodil vajalik regulaarne kastmine, puhkeperioodil kasta minimaalselt.
Tuntuim liik on rooshibisk (H. rosa-sinensis). Metsiku liigina teda ei tunta, arvatakse, et tegemist on hübriidse liigiga ja pärineb troopilisest Aasiast. Rooshibisk võib kasvada kuni 5 meetri kõrguseks põõsaks või madalaks puuks. Aretatud on üle 1000 sordi, millede õievärvus varieerub valgest punaseni, nii rippuvate kui püstiste õitega, liht- ja täidisõielisi sorte. Õite läbimõõt ulatub kuni 15 cm ja õitsemine rikkalik, kuid üksiku õie eluiga on lühike – umbes üks päev. Toas on rooshibisk ainult siis väga ilus ja õitseb hästi, kui tal on kasvamiseks küllalt ruumi ning õhurikas ja valge kasvukoht. Sobivaim temperatuur kasvuperioodil on 18-20°C ja talvel puhkeperioodil 14-16°C. Suvel on vajalik kasta ja väetada regulaarselt, kuiva õhu puhul on vajalik ka piserdamine. Mullaks on vajalik raskem toitaineterikas muld. Paljundatakse kevadel pistikutega.
Kolmetine hibiskus (H. trionum) on kiirekasvuline üheaastane puhmas, millel on tumerohelised umbes 7 cm suurused lehed ja trompetikujulised kreemikasvalged õied pruunika südamega. Õitseb suvest sügiskülmadeni. Taime kõrgus ulatub 75 cm ja puhma läbimõõt kuni 60 cm. Paljundatakse seemnetega, mis külvatakse kevadel jaanuarist märtsini potti, idaneb 13-16°C juures umbes nädala.
Muskushibisk (Abelmoschus esculentus, syn. Hibiscus esculentus) on pärit Aafrikast, kus kasvatatakse teda mitmeaastase köögiviljana. Meie kliimas on siiski kasvatatav vaid üheaastase köögiviljana. Tuntud on ta pigem oma rahvapäraste nimedega: okra, gumbo, gombo või baamia. Oma olemuselt on ta vili köögivili, sest süükase tema 4-15 cm pikkusi ja umbes sõrmejämedusi kandilisi kollakaid kuni tumerohelisi poolvalminud kupraid. Küpsed kuprad on kiulised ja pole enam maitsvad. Noorte kuparde maitse meenutab aedubade ja karusmarjade maitset. Kuprad on mineraali ja vitamiinirikkad. Kasutatakse nii värskelt (toorsalatitesse või hautisena) kui konserveeritult. Taimi paljundatakse seemnetega, mis on soovitav ette kasvatada kasvuhoones, et saada saaki pikemaajaliselt, kuid võib külvata ka otse kasvukohale. Kasuruumiks soovitatakse jätta 50x50cm või 60x60cm ning vajadusel taimi toestada.
