Kitsekakar
Kitsekakar (Doronicum) on ca 35 liigiline rohtsete mugul- ja risoomtaimede perekond korvõieliste (Asteraceae/Compositae) sugukonnas, kes looduses kasvavad Euroopas, Siberis ja Edela-Aasias.
Enamasti on nad poolkõrged kuni kõrged püsikud, kellel on püstine väheharunenud vars. Nende juurmised lehed on pika rootsuga, varrelehed rootsuta ja enamasti varreümbrised ning paiknevad varrel vahelduvalt. Korvõisikud on kollased ja neil on nii putk- kui keelõied.
Kasvuks eelistavad parasniisket kuni niisket vett hästi läbilaskvat (liivasemat) huumusrikast mulda ja poolvarjulist kuni päikeselist kasvukohta. Kasvavad ja õitsevad hästi ka tavalisel aiamullal. Taluvad isegi varjulist kasvukohta tänu oma kevadisele õitsemisele. Parasvöötmetaimedena on nad meil külmakindlad.
Paljundatakse seemnetega varakevadel ja puhmiku jagamisega kevadel peale õitsemist või augustis-septembris. Pideva õitsemise ja ühtlase puhmiku tagamiseks on soovitav 4-6 aasta tagant puhmikut jagades taime noorendada.
Järgnevalt iseloomustatakse siin aedades enimkasvatatavaid liike.
Kaukaasia kitsekakar ‘Little Leo’
Kaukaasia kitsekakart (Doronicum orientale, syn. D. caucasicum) leidub ka Eesti looduses haruldase taimena, mistõttu kuulub punase raamatu nimekirja (seega on looduskaitse all). Teda iseloomustab sõlmjalt jämenenud risoom (nn maaalune võsu), juurmised, laisüdajad ebakorrapäraselt hambulise või täkilise servaga 6-10 cm juurmised lehed, varrelehed on väiksemad ja piklikumad (elliptilised kuni munajaslantsetjad) ja varreümbrised. Püstised varred kasvavad kuni 50 cm kõrguseks, mis kannavad enamasti üht korvõisikut (kõrgus koos õisikuga kuni 60 cm ja puhmiku läbimõõt võib küündida kuni 90 cm); harva on vars tipuosas harunenud, et kanda kuni 3 õisikut. Varred on alaosas tugevalt lehistunud, tipuosas vähem. Õisikute läbimõõt jääb 2,5-6 cm vahele; keelõied õisikus on erkkollased ja putkõied oranžikaskollased. Õitseb mais ja juuni esimesel poolel. Sortidest enim tuntud ‘Frühlingspracht’, syn. ‘Spring Beauty’, mis on täidisõisikuline ja liigist madalam, kuni 40 cm kõrge; ‘Magnificum’ on kuldkollaste 4-5 cm läbimõõduga õisikutega ja kuni 50 cm kõrgusega ja eripäraks see, et sordiomadused säilivad ka seemnetega paljundamisel; ‘Goldzwerg’ on vaid 20 cm kõrge; ‘Little Leo’ on liigist madalam ( 30-35 cm), kompaktsem puhmik ja pooltäidisõisikuline.
Harilik kitsekakar
Aiataimena on kaukaasia kitsekakart kasutatud aastast 1808, Eestis aastast 1873 ja praeguseks väga sagedane. Kaukaasia kitsekakraga üsna sarnane ja sama sageli kasvatatav ning tihti ka segi aetav on südajalehine kitsekakar (Doronikum columnae, syn. D. cordifolium). Erineb kaukaasia kitsekakrast hästi tugevalt arenenud mugulja risoomi puudumise poolest, ka juurekael on kitsenenud, mitte paksenenud nagu kaukaasia kitsekakral ning tema juurmised lehed on 3-8 cm pikad ja leheservad on korrapäraselt hambulised; õitseb veidi hiljem ja õite läbimõõt varieerub rohkem (2 – 7 cm).
Harilik kitsekakar (Doronicum pardalianches) levib hästiarenenud risoomidega, mistõttu sobib ka loodusaeda. Puhmiku kõrgus on ca 80-90 cm (läbimõõt 60-90 cm), juurmised lehed suured (7-12 cm) munajad kuni ümarad pehmekarvased (eelnevatel liikidel on siledad), varrelehed kergelt südajad kuni elliptilised ja väiksemad. 3-5 cm läbimõõduga õisikud on hele- kuni sügavkollased ja õitseb meil mais-juunis (lõosilmadega tüüpiliselt samal ajal).
Austria kitsekakar
Teelehtjas kitsekakar (Doronicum plantagineum) on võrreldes eelnevate kitsekakardega vähem kasvatatav, sest nakatub kergesti jahukastesse, mis rikub välimust. Ta on risoomtaim, kelle juurmised lehed on munajad kuni elliptilised (seega pigem ovaalsed) 5-11 cm pikad, pehmekarvased ja peaaegu terved (väga üksikute väikeste hammastega). Õitseb mais-juuni alguses kuldkollaste 3-5 cm läbimõõduga õisikutega. Puhmiku kõrgus ulatub kuni 80 cm ja võib saavutada läbimõõdu kuni 45 cm.
