Tihe habemätas
Habemätas (Liriope) on 5-6 liigiga puhmikuliste, risoomsete ja muguljate igihaljaste ja pooligihaljaste taimede perekond liilialiste (Liliaceae/Convallariaceae) sugukonnas, keda loodusest on leitud Hiina, Jaapani, Taivani ja Vietnami happeliste muldadega metsaaladelt.
Neid iseloomustavad juurmised lehed, mis on rohtsed, lineaalsed ja moodustavad tihedaid puhmikuid ja/või padjandeid. Väikesed munajad kuni kerajad õied on, mis täielikult ei avanegi, on koondunud tähkjatesse õisikutesse. Taimedele lisavad dekoratiivsust ka valminud mustad, samuti kerajad viljad.
Tihe habemätas
Habemätastele meeldib toitainete vaene kuni keskmise viljakusega nõrgalt happeline vett hästi läbilaskev pinnas ja poolvarjuline külmade talviste tuulte eest kaitstud kasvukoht. Kasvavad hästi ka varjus ning samuti päikeselises asukohas, kus kindlasti vajavad katet ereda kevadpäikese eest. Nad taluvad üsna hästi põuda ja ka pikemaid kuivaperioode.
Paljundatakse seemnetega ja kevadsuvisel ajal puhmiku jagamisega.
Aianduses on tuntud ja kasutusel peamiselt kaks liiki: võsund habemätas ja tihe habemätas.
Võsund-habemätas
Võsund habemätas (Liriope spicata, syn. Ophiopogon spicatus) on pooligihaljas tihedaid 20-40 cm läbimõõdu ja kuni 25 cm kõrguseid padjandeid moodustav rohtne risoomtaim. Lehed on tumerohelised, mille keskosast suve teisel poolel kasvavad välja violetse varjundiga pruunid õisikuvarred, mis kannavad 7-8 mm laiuseid tähkjaid õisikuid helevioletsete kuni valgete õitega.
Tihe habemätas (Liriope muscari, syn. L. graminifolia var. densifolia, L. platyphylla ) on tugevakasvuline püstine igihaljas tihedaid puhmikuid kuni padjandeid moodustav mugultaim. Lehed on juurmised ja moodustavad tihedaid gruppe. Kujult lineaarsed kuni süstjad, tumerohelised ja 25-45 cm pikad (need näitavad kogu puhmiku kõrgust). Augusti teisel poolel ja septembris kasvavad lehepuhmiku seest purpurrohelised õisikuvarred, mis kannavad tihedaid 5-8 cm laiuseid tähkjaid helelillasid õisikuid. Sordid erinevad peamiselt lehtede ja õite värvuse varieerumisel. Mõned näited: ‘John Burch’ on kollaste kuni valkjate leheäärtega, mõnikord on kollakaid triipe ka lehe keskel, kusjuures lehtede põhivärv on tumeroheline, mis teeb teeb lehevärvi varieerumise eriti effektseks. Õied on violetsed; ‘Monroe White’ erineb liigist suuremate (kuni 9 mm laiad) valgete õisikute poolest. Tema vajab kasvuks täisvarju; ‘Big Blue’ erineb liigist vähe, puhmik on veidi kõrgem 45-60 cm, õisikud värvilt sinakaslillad; ‘Gold Banded’ omab kollase-rohelise triibulisi lehti ja purpurvioletseid õisikuid (sarnane sordiga ‘John Burch’.
