Kevadik (Draba) on ligi 300 liigiline perekond väga erinevaid kuivalembeseid taimi ristõieliste (Brassicaceae) sugukonnas : üheaastaseid ja mitmeaastaseid rohtseid ja puitunud risoomtaimi,ja pinnaktatjaid jne. Enamasti on nad siiski madalad padjandina või muruna (ühtlaselt pinda katvana) kasvavad. Enamasti kasvavad Juurmised lehed kodarikuna. Õied on väikesed neljatised, värvilt kollased või valged ja paiknevad kobaras. Kevadikud kasvavad looduses Põhjapoolkera mäestikes ja arktilistel aladel. Eestis kasvab kolm liiki:
metskevadik (Draba nemorosa), hall kevadik (Draba incana) ja müürkevadik (Draba muralis), kõik hajusalt Põhja-, Loode- ja Lääne-Eestis paesel toitainetevaesel kuival pinnasel.
Kasvuks vajavad kõik kevadikud kruusast või klibust toitainevaest väga hästi vett läbilaskvat pinnast ja enamasti täispäikest. Ei talu liigniiskust, eelkõige talvist.Paljundatakse jagamise teel ja seemnetega.
Siberik kevadik (Draba sibirica ) ehk roomav kevadik (Draba repens) moodustab oma roomavate võsunditega koheva jgihalja pinnakatte. Lehed on süstjad, terveservalised liib
uvate udekarvadega. Õied kollased ja õitseb mais-juunis.
Bruunialehine kevadik (Draba bruniifolia, syn. D.olympica) on igihaljas 6-8 cm kõrgune padjandtaim. Lehed on tumerohelised, jäigad, lineaalsed, kamjalt ripsmelise servaga ja moodustavad juurmise roseti. Väikesed kollased õied asuvad kobaras ja õitseb alates aprilli lõpust ning mais.
Karvaseviljaline kevadik (Draba lasiocarpa) on igihaljas mitmeaastane padjandtaim lineaalsete kuni 3cm pikkuste lehtedega ja moodustab 10-20 cm kõrguseid madalaid puhmaid (padjandit). Õied on sügavkollased kuni 5 mm läbimõõduga. Kasvab looduses Balkani poolsaare mägedes ja Karpaatides kivistes kohtades.


























