Osi

Osi (Equisetum)

kuulub samanimelisse sugukonda ja sõnajalgtaimede (Pteridophyta) hõimkonda. Osjad on levinud erinevates kasvukohtades – nii kuivadel kui soistel aladel, Eesti looduses kasvab 14 liiki osjasid. Levinuimad on aasosi, soo-osi, metsosi ja põldosi, viimast ksutatakse ka ravimtaimena. Viimastel aastatel on aianduses leidnud rakendust aga vähemlevinud ligiid (konnaosi, raudosi, alssosi jne)

Osjade maapealsed võsud on lülilised,hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega. Osjade lehed on taandarenenud ja moodustavad hammastena varresõlmede ümber tiheda tupe. Hammaste värvus ja kuju on osjade olulisteks määramistunnusteks. Vars on roideline, lüliline, seest õõnes ja paljudel liikidel männasjalt harunev. Ka varrele kinnituvad oksad võivad haruneda. Osjade maa-aluseks osaks on risoom koos lisajuurtega.

Osjad paljunevad ja levivad eostega. Võsu tipus areneb eospea. Selle eoslehtede alakülgedel paiknevad mitme kaupa kotikujulised eoslad.

Konnaosi (Equisetum fluviatile) on mitmeaastane suvehaljas eostaim.   Kasvab vaid vesistes kasvukohtades. Tema alumine osa on pea alati veega kaetud (kasvab nii öelda jalad vees). Veekogusid, mida asustada, leiab konnaosi igalt poolt: jõed, järved, ojad, kraavid, tiigid, porimülkad ja turbaaugud. Selliseks tuleb kujundada ka aias tema kasvukoht.

Konnaosi on Eesti osjade hulgas suurim – sobivates tingimustes võib ta kasvada enam kui meetri kõrguseks. Vars on selgesti lüliline, sõlmevahed seest õõnsad.. Värvuselt rohelised, veesisesed osad vahel punakaspruunid. Varre kõrgus kuni 1 (1,5) m, läbimõõt kuni 8 mm. Kujult ümar, pealt sile (teised osjad pigem karedad), vaevalt väljaulatuvate soontega ja lamedate vagudega. Sooned paremini nähtavad kuivanult. Oksad kas puuduvad või on olemas, kuid konnaosja oksad ei harune kunagi.

Lehed on väikesed, kasvavad männasena silinderjalt ümber varre tupena kokku, vahelduvalt, hiljem tupe alusest läbitungivate okstega. Lehetuped on kuni 1 cm pikkused, surutud vastu vart, alumised mustad, ülemised peaaegu rohelised. Hambad pruunid, väga kitsa valge äärisega. Hambaid 15-30, seega  rohkem kui Eesti teistel osja liikidel:.

Paljuneb ja levib nii vegetatiivselt risoomi abil kui ka eostega.

Raudosi (Equisetum hyemale) on mitmeaastane kaheaastaste maapealsete võsudega 1-1,5 meetri kõrgune eostaim. Vars (maapealne võsu) on selgesti lüliline, sõlmevahed seest õõnsad, keskkanal väga lai, püstine, läbimõõt 4-6 mm. Varre välimine pind soonte ja vagudega, väga kare. Oksad enamasti puuduvad. Värvuselt tume- või hallikasroheline. Risoom on harunev, rõhtne, värvuselt must. Harva mugulatega. Risoomi harud on püstised ja jagunevad maapinna ligidal arvukateks maapealseteks varteks. Juured kinnituvad üksikult risoomi sõlmedele, on harunenud.

Lehed kasvavad männasena silinderjalt ümber varre tupena, naaskeljad, tumepruunid valge äärisega, langevad varakult maha kõikidel lehetuppedel peale ülemise. Tuped valkjad või punakad tumeda rõhtsa vöödiga üla- ja alaservas.

Paljuneb ja levib nii vegetatiivselt risoomi abil kui ka eostega.

Levinud Euroopas, Kesk- ja Ida-Aasias, Siberis ja Põhja-Ameerikas. Eestis hajusa levikuga. Kasvab liivastel kohtadel metsades ja nõlvadel, teeäärtel, nõmme- ja palumetsas. Eelistab kuivemaid liivaseid kasvukohti.

Alssosi (Equisetum scirpoides) on mitmeaastane eostaim, mis kasvab kuni 30 cm kõrguseks ja varte läbimõõt ulatub kuni 3 mm. Lehetuped  6-12 hambaga, millel on tume keskvööt ja lai valge serv.

Paljuneb peamiselt eostega. Kasvukohaks märjad rohumaad, jõeorud, sood ja kasvab ka märjal liival.

 

 

 

 

 

Jaapani osi (Equisetum japonicum) on mitmeaastane igihaljas eostaim, kes võib  2-3 aastaga saavutada oma maksimumkõrguse 1,2 meetrit (puhmik võib kasvada ka sama läbimõõduni). Osjadele omaselt seest õõnsad lülilised varred on rohurohelised ning nende sõlmekohad eristuvad silmatorkavalt tumedate triipudena (need on lehetuped). Sellise eksootilise välimusega meenutab bambust. Taime saab kasvatada nii aiamaal kui ka veekogudes. Arvestama peab nii, et taime jääb ca 15 cm sügavusse vette.  Veelembesele taimele tuleb kindlustada märg muld ja päikeseline aianurk. Taim paljuneb risoomide abil, mida piirates saab ka taime meelepäraselt vaos hoida.

Eestis looduses ei kasva (looduses Iirimaal). Evolutsiooniliselt arengult nimetatakse teda elavaks fossiiliks , sest pärineb ajast, mil alles kujunesid sõnajalgtaimed. Meil saab kasvatada soojemas kasvukohas ning nii öelda konteinertaimena. Euroopas kasvatatakse teda nii aedades kui siseruumides veetaimena.

Kasvupinnase ja pH suhtes leplik, soovib vaid head drenaazi ja päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta.