Pakkumised

Tingmärgid

Päikeselisele kasvukohale

Poolvarjulisele kasvukohale

Täisvarjulisele kasvukohale

Kuivemale kasvukohale

Parasniiskele kasvukohale

Niiskeale kasvukohale

Sobib lõikelilleks

Lõhnavad õied või lehestik

Sobib potitaimeks

Sobib amplisse

Patendeeritud sort

Lehtdekoratiivne

Putukaid meelitav

Mittesöödav

Suurim kasvukõrgus

Suurim kasvulaius

Parim vahekaugus

Õitsemisaeg

 

Liigikirjeldused

Mätashari

Mätashari (Celosiaumbes 60 liigiga püstiste üheaastaste rohttaimede, puhmas- või põõsastaimede perekond rebasheinaliste (Amaranthaceae) sugukonnas. Taimed pärinevad kuivadelt, kivistelt aladelt või põõsasvormid subtroopilisest ja troopilisest Aasiast, Aafrikast ja Ameerikast. Vastakad liit- või lihtlehed on ovaalse kuni lantsetja kujuga. Väikesed õied on koondunud eredavärvilistesse õisikutesse. Aretatud sordid on sageli sulgjate (plumosa –tüüpi) või käharate (cristata-tüüpi) õisikutega. Sorte kasvatatakse enamasti üheaastaste potitaimedena, mille õisikud sobivad ideaalselt ka kuivseadetesse.

Kasvuks vajavad mätasharjad valget päikeselist õhurikast paika ja toitaineterikast mulda. Õitsemise ajal on vajalik reeglipärane (kuid mitte rohke) kastmine ja iga kahe nädala tagant väetamine. Paljundatakse kevadel seemnetega, mis idanevad 18°C juures. Madal mätashari (Celosia argentea) on kuni 60 cm kõrguseks kasvav puhmastaim, mille õied on koondunud 5-10 cm õisikutesse. Sortide õisikud nii plumose- kui cristata tüübi puhul on suurema läbimõõduga kui liigil. Veel erinevad sordid õite värvuse ja taimede kõrguse poolest. Näiteks Olympia seeria taimede (cristata – tüübist) kõrgus küünib vaid 20cm, samas Kurume seerial 120 cm.