Tselaster

Tselaster (Celastrus) perekonda kuuluvad heitlehised, harvem igihaljad, vahelduvate, harva vastakute või männasjate lehtedega ühe- või kahekojalised liaanid ja põõsad, üksikjuhtudel madalad kuni 10 m kõrgused puud. Lehed on terveservalised või saagja servaga lihtlehed, rootsulised, tavaliselt nahkjad, paljad, harvem karvased. Õied ühesugulised, väikesed valkjad või rohekad, viietised, tipmistes või lehtede kaenaldes asuvates pöörisjates õisikutes. Vili kolmepesaline kupar, igas pesas 1-2 seemet, millised asuvad punakas kuni kollakas lihakas seemnerüüs. Liaanid väänduvad tugedel vastupäeva ja võivad peremeestaime vahel surnuks kägistada (sellest nimetus «puukägistaja»). Paljunevad hästi vegetatiivselt ja seemnetest. Kasutatakse laialdaselt vertikaalhaljastuses. Perekonnas umbes 30 liiki, millised levinud Aasias, Ameerikas, Austraalias ja Aafrikas. Eestis kasvatatakse tavaliselt kahte liiki.

Ümaralehine tselaster (C. orbiculatus) on tugevamakasvuline heitlehine kuni 12 m kõrgusele väänduv liaan on pärit Jaapanist, Hiinast ja Venemaa Kaug-Idast Sahhalinilt. Võrsed punakad, ümarad, valge säsiga. Lehed peaaegu ümarad, 5…10 x 4…9 cm., lühidalt teritunud tipuga, teravsaagja servaga, sügisvärvus kollane. Õied paiknevad 1…7 kaupa lehtede kaenlas. Viljadeks on kupar, kollane, seemned punase, mürgise seemnerüüga, vilju rikkalikult. Taimed on kahekojalised, kuid on aretatud ka mõlemasuguliste õitega sorte. Moodustab tiheda läbipääsmatu võrastiku ja tiheda lehestiku. Liikidest kõige külmakindlam, sobiks enam kasutamiseks vertikaalhaljastuses (müüride, lehtlate, seinte, puutüvede jm katteks), sügisel lehtedel dekoratiivne, kollane värvus, samuti jäävad viljad kauaks taimedele. var. punctatus – nõrgema kasvuga ja väiksemate ümarelliptiliste lehtedega teisend.

Harilik tselaster (C. scandens) on heitlehine, tugede najal kuni 10 m kõrgusele roniv liaan on pärit Põhja-Ameerika idaosast, kasvades metsaservadel, jõeorgudes ja moodustades läbipääsmatuid tihnikuid. Võrsed on pruunid, ümarad, valge säsiga, paljad. Lehed munajad, 5…10 x 3…5 cm, teritunud tipuga, kiilja lehealusega, teravsaagja servaga, paljad, leheroots 0,5…2,0 cm pikk. Õied asuvad pööristena võrsete tippudes. Viljad ümarad kollakad kuprad, seemned erepunase, mürgise seemnerüüga. Dekoratiivne sügisel kollaseks muutuva lehestiku tõttu. Kasutatakse vertikaalhaljastuses lehtlate, varbseinte, vanade ja murdunud puude katmiseks jne. Tugevakasvuline ja vähenõudlik.