Ülane
Ülane (Anemone) mürgiste püsikute perekond tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonnast. Ülase perekonda kuulub umbes 150 erinevat liiki, mis looduslikult kasvavad kogu maakeral, peamiselt aga põhjapoolkera paraskliimaga aladel. Eestis kasvab looduslikult kolm liiki: võsaülane (A. nemorosa), kollane ülane (A. ranunculoides) ja metsülane (A. sylvestris). Ülaste liht- ja täidisõied on valged, roosad, hele- ja tumepunased, sinised ja lillad. Aedades kasvatatakse erinevaid ülase liike ja neist aretatud sorte. Ülaseid võib jaotada kahte suurde rühma: mugulsibulatega paljunevad ja risoomidega paljunevad. Eestis looduses kasvavad ülased on risoomülased, millest aretatud eri värvitoonides ja ka täidisõielisi sorte kasvatatakse aedades. Nii liikide kui sortide puhmaste kõrgus on ca 35…50 cm ja õitsevad olenevalt liigist ja sordist aprillist juunini. Risoomülased eelistavad niisket toitaineterikast pinnast ja päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Puhmaste kõrgus antud liikidel ja nende sortidel on keskmiselt 60…100 cm koos õisikuvartega. Õitsevad alates juulist – augustist külmadeni. Õite värv varieerub eri sortidel valgest roosa ja punaseni ning on ka pooltäidis ja täidisõielisi sorte.
Kimpülane (A. narcissiflora) moodustab kena ca 50cm kõrguse puhma ja valged õied on tal koondunud 3…8 kaupa kimpudesse varre tipus. Levinud kogu põhjapoolkera parasvöötmes ja on hea vastupidavusega meie talvedele. Seni kahjuks vähe kasutamist leidnud.
Lõhislehine ülane (A.multifida) on Põhja-Ameerikas looduslikult kasvav taim, mis on eelmisest madalam ja õitseb varem – mais. Viimasest on levinud just punaseõielised sordid, mis kasvukõrguselt jäävad vahemikku 20…40 cm. Esineb ka valgete ja kreemikate õitega teisendeid ning sorte. Talvekindluse poolest väärib Eestis senisest rohkem kasutamist.
Värdülane (A. hybrida) ehk aed-ülane. Siia rühma on koondatud hübriidse päritoluga risoomülased, mida aedades üsnagi rohkelt kasvatatakse. Vajavad heaks edenemiseks viljaka pinnasega parasniisket ja kergelt varjutatud kasvukohta. Tavaliselt on nad pika õitsemisajaga vastupidavad püsililled, mis sobivad ka vaasililleks, püsikute peenra taimeks ja looduslähedastele istutusaladele. Sordid: ’Honorine Jobert’ – puhasvalgetel suurtel õitel on pisikesed kollased südamikud, kasvukõrgus 85 cm, sobi kasutada haljastuses suurtel pindadel, samuti konteineraianduses; ’Köningin Charlotte’ – pooltäidisõied on roosad, kollane südamik, hõlpsasti kasvatatav hea vastupidavusega sort, kasvukõrgus 85 cm; ’Lady Gilmor’ – säravroosad kollaste südamikega õied ja värskerohelised servadest säbrulised lehed, kasvukõrgus 70 cm, sobib aeda, haljasaladle ja konteineraiandusse; ’Ouvertüre’ – kuni 80 cm kõrguseks kasvav rohkelt lillakas-roosasid õisi pakkuv pika õitsemisajaga looduslähedastele istutusaladele sobiv sort; ’Pamina’ – roosakaspunaste pooltäidisõitega, varred püstised, tugevad, kasvukõrgus 75 cm; ’Serenade’ – suurte pooltäidisõitega roosaõieline 85 cm kõrguseks kasvav sort; ’Whirlwind’ – pooltäidisõied on puhasvalged, südamik kollane, hea taim haljasaladele ja looduslähedase väljanägemisega istutusaladele, kasvukõrgus 95 cm.
Hubei ülane (A. hupehensis) olenevalt sordist 40…100 cm kõrguseks kasvav narmasjuureline suve lõpul ning sügisel õitsev taim, mida on leitud looduslikult Hiinas ning Jaapanis. Püstised harunevad varred kannavad suuri valgeid või erinevates roosades toonides õisi. Hubei ülane on risoomülaste seas üks hilisemaid õitsejaid. Õitsemisjärgselt ilmuvad kohevil udemelised seemnised. Jaapani ülase (Anemone hupehensis var. japonica) nime all tuntakse ka üht hubei ülase teisendit, mille õitel on rohkem kroonlehti. Sortidest kasvatatakse aedades: ’Hadspen Abudance’ – populaarne 60 cm kõrguseks kasvav kultivar, õite kroonlehed on vahelduvalt hele ja tumeroosad; ’Prinz Heinrich’ – kasvukõrgus 65…80 cm, õied sügavroosade kroonlehtede ja kollase südamikuga, kasvult püstine, väga rikkalikult õitsev sort, mis moodustab laiuvaid puhmaid; ’September Charm’ – väga õiterikas roosaõieline sügisene õitseja, kasvukõrgus 90 cm.
Metsülane (A. sylvestris) on lihakavarreline risoomide abil leviv hea talvele vastupidavusega taim. Kasvukõrgus kõigub 15…30 cm vahel, hiliskevadel kannab valgeid healõhnalisi õisi, mis on veidi rippuvad. Pärast õitsemist tekivad kohevad udekarvased seemnised. Sordid: ’Elisa Fellmann’ – väga ilusate suurte valgete täidisõitega sort; ’Grandiflora’ – suurte rippuvate õitega kena taim; ’Macrantha’ – suured valged veidi tassikujulised õied on kollaste südamikega, väga kompaktse kasvukujuga, kõrgus 35 cm.
Viltjas ülane (A. tomentosa) mõningate autorite järgi loetakse jaapani ülast hubeiülase alamliigiks, aedades jaapani ülasena tuntud liiki aga värdülaseks. Viltjas ülane sarnaneb hubei ülasele olles viimasest lopsakama lehestikuga ning õitsemiselt pisut varajasem. Eestis on enim levinud sort ’Robutissima’ – kasvukõrgus 85 cm, õied lillakasroosad, lihtsad, ilusate kollaste südamikega, üks varajasemaid õitsejaid risoomülaste seas.
Kroonjas ülane (A. conoraria) liht- ja täidisõielised sordid õitsevad juunist kuni oktoobrini. Õite värviskaala on väga lai, sinna ei kuulu aga kollane toon. Taimede kõrgus on keskmiselt 20…35 cm. Nad eelistavad päikesepaistelist kasvukohta ja vett läbilaskvat, hästi kõdunenud huumusmulda, ei talu värsket sõnnikut. Varajasema õitsemise ning pikema õitseaja saavutamiseks võib taimed kevadel pottides ette kasvatada istutades nad kasvukohale maikuu lõpul, kui öökülmade oht on möödas. Istutussügavus võiks olla 5 cm ning istutusvahekaugus 10 cm. Sügisel öökülmade tulekul võtke mugulad üles ja laske neil kuivada. Kuivanud mugulatel lõigake ära juuretipud ja varred. Olge hoolas, et te seejuures ei vigastaks pungi. Säilitage mugulaid kuivas ruumis temperatuuril 6…10o C. Soojemas kasvukohas, maja lõunapoolse seina ääres võib kroonjad ülased jätta talveks kasvukohale, kuid sel juhul tuleb nad kindlasti katta puulehtede, kuuseokste, õlgede või turbaga. Kroonjad ülased sobivad üksikult või rühmana madalate püsilillede vahele, kivide lähedusse ja veekogude äärde. Sorte: ’De Caen’ – Eestis hästituntud lihtõitega erinevates säravates värvitoonides rikkalikult kaua õitsev sort, pehmetel talvedel võib isegi katte all talvituda. Sellisel juhul alustab õitsemist juba kevade lõpul; ’St Brigid’ – säravates värvitoonides täidisõieline sort, eelmisest veidi külmaõrnem ega talvitu tavaliselt kasvukohal, pika õitsemisajaga rikkalikult õitsev suurepärane ja hästituntud aiailutaim.
Õrn ülane (A. blanda) on Eesti talvedele vastupidav varakevadel õitsev madalakasvuline (kõrgus 10…15 cm) mugulsibullill, mis sobib kasvatamiseks püsilillepeenras ja mujal. Õied paiknevad lühikestel püstistel vartel lehestiku kohal ning on toonilt valged, sinised, lillad või roosad. Pinnase suhtes pole nõudlik, kasvab hästi nii päikesepaistes kui poolvarjus. Talvekate on soovitatav eelkõige lumeta talve korral. Kuna õitseb varakevadel, istutatakse tema mugulsibulaid sügisel augustis-septembris. Kui istutate õrnad ülased kord aeda, annavad nad hiljem rohkesti isekülvi. Sordid: ’Atrocaerulea’ – sügavsiniste õitega; ’White Splendour’ – teistest sortidest kõrgem ja suuremate õitega, õied valged kuid roosavärvilise südamikuga.