Tsuuga
Tsuuga (Tsuga) ühekojalised, koonusja võraga puud, pärit Jaapanist, Hiinast ja Ameerikast. Okkad lühirootsulised, lamedad, lühikesed ja laiad, tihti saagja servaga (nähtav vaid luubiga), pealt tumerohelised, alt kahe valkja õhulõheribaga varustatud, okkatipp terve või tömbi sisselõikega. Käbid väikesed, 1,5…3 cm pikad, võrsete tippudes, rippuvad. Kattesoomused pole nähtavad, seemned väikesed, varustatud tiivaga, varisevad pärast valmimist. Tühjad käbid jäävad mõneks ajaks puudele rippuma. Puit on küpspuit, kerge, mahukaaluga 0,4…0,5 g/cm³, vaigukäikudeta, sarnaneb nulupuidule, kasutatakse paberitööstuses. Puud koonusjad, aeglasekasvulised, mulla suhtes vähenõudlikud. Varjutaluvad, kuid üsna külmahellad. Perekonnas 10 (15) liiki.
Kanada tsuuga (T. canadensis) on kodumaal kuni 35 m kõrguseks kasvav laikoonusja võraga puu. Vanus 100…300 aastat. Kasvab Põhja-Ameerika idaosas, Hudsoni lahest kuni Allegheny mägedeni jõgede orgudes ja niiskemates kohtades. Kasvab tavaliselt segapuistuna, ei moodusta puhtpuistuid, tungides kuni 1500 m kõrguseni üle merepinna. Võrsed kollakas- kuni hallikaspruunid, peened, näärmekarvadega kaetud. Pungad väikesed, munajad, helepruunid. Okkad asetsevad kamjalt, 1…2 cm pikad, 1,5 mm laiad, tumerohelised, alt valkjad, okka serv tipuosas üksikute peente hambakestega, tipp pügaldunud või terav. Käbid lühirootsulised, kuni 2 cm pikad, hallikaspruunid, munajad, tömbid, seemne-soomused nahkjad, ümarad, ülemine serv saagjas. Meil on kanada tsuugat kasvatatud väga vähe, teada on suuremaid puid Järvseljalt, Luualt ja Olustverest (kõrgus üle 15 m). Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes Pärnumaal, Läänemaal jm. Lisaks põhiliigile kasvatatakse palju sorte, millest mõned siinkohal nimetame: ‘Albospica’ – kuni 3 m kõrgune kerajas sort, kevadel valgete võrsetippudega millised muutuvad hiljem rohekaks; ‘Aurea’ – kevadel kollaste, pärast rohekate okastega korrapärane kuni 2 m. kõrgune koonus; ‘Globosa’ – kääbuskasvuga kerajas sort, võrsetipud rippuvad; ’Gracilis Oldenburg’ – poolkerajas kuni 2 m kõrgune tumeroheliste, lühikeste okastega kääbussort; ’Jeddeloh’ – umbes 1 m kõrgune ja kuni 1,5 m laiune heleroheliste okastega kääbussort; ‘Minuta’ – väga aeglasekasvuline, ümara kujuga kuni 0,5 m kõrgune kääbussort; ’Nana’ – tumeroheliste läikivate okastega 1…1,5 m läbimõõduga ja pealt keskosast pesasarnase süvendiga kääbussort; ‘Pendula’ – leinasort, madala, laiuva kasvuga ja kaunilt allarippuvate võrsetega.
Läänetsuuga (T. heterophylla) – tsuugade hulgas suurimate mõõtmetega puu, suutes kasvada kodumaal 30…40 m kõrguseks kuni 1 m tüvediameetriga koonusja tiheda võra ja oranžika madalalõhelise tüvekoorega puuna. Leviala Põhja-Ameerika lääneosas, ulatudes Alaska kaguosast kuni Washingtoni osariigi põhjaosani, kasvades rannikult kuni Kaljumäestikuni ja tungides mägedes kuni 2000 kõrgusele ning moodustades nii puhtpuistuid kui kasvades ka seguliigina koos sealsete okas- ja lehtpuudega. Võrsed pruunid, pikakarvased. Pungad ümarad, kuni 5 mm pikad. Okkad kuni 2 cm pikad, pealmised umbes poole lühemad alumistest, kogu pikkuse ulatuses harvade hammastega ja ühelaiused, alt ebaselgete õhulõheridadega. Käbid kuni 3 cm pikad, valminult violetjad, seemnesoomused ovaalsed ja ümaraservalised, seeme variseb sügisel kohe pärast valmimist. Liik seni meil pea tundmatu, kuna Eestisse pole ilmselt sattunud õige päritoluga seeme. Soomes on Mustilas kasvamas 25…30 m kõrguseid puid ja sealt tasuks ka meil liiki paljundada.
Eriokkaline tsuuga (T. diversifolia) on laikoonusja võraga 20…30 m kõrgused ja kuni 0,5 m tüvediameetriga oranžika sileda tüvekoorega puud. Leviala Jaapan, Honshu saarel, tungides mägedes kuni 2200 m kõrgusele ja moodustades nii puht- kui segapuistuid. Võrsed noorelt peenekarvased, hiljem paljad, kollakad. Pungad munajad, kuni 2 mm pikad. Okkad kuni 2 cm pikad, siledaservalised (hammasteta), pealmised okkad poole lühemad alumistest, tipus tömbi sisselõikega, alt helevalgete õhulõheridadega. Käbid kuni 2 cm pikad, valminult violetsed, seemnesoomused kumeraservalised. Liik tuleb meie talvedega enam-vähem toime, seda eriti Lääne- ja Põhja-Eestis ning vääriks seal enamat kasvatamist. Üksikuid puid kasvab Järvseljal, Luual, Tallinna Botaanikaaias jm.