Tingmärgid

Päikeseline kasvukoht

Poolvarjuline kasvukoht

Varjuline kasvukoht

Kuivale pinnasele

Parasniiskele pinnasele

Niiskele pinnasele

Sobib lõikelilleks

Lõhnavad õied või lehestik

Sobib potitaimeks

Sobib amplisse

Patendeeritud sort

Lehtdekoratiivne

Putukaid meelitav

Mittesöödav

Search
Generic filters

Till



Till (Anethumon peamiselt üheaastaste rohttaimede perekond sarikaliste (Umbelliferae) sugukonnast. Neli liiki kasvab põhiliselt Vahemeremaadel. Lehed on peenelt sulgjagused, vili seemnis. Eestis kasvatatakse maitsetaimena tilli ehk aedtilli (A. graveolens). See on 40-120 cm kõrge üheaastane, kergeid öökülmi taluv pikapäevataim, mis kasvab hästi kergel viljakal neutraalse reaktsiooniga mullal. Tõusmetest esimese saagi koristuseni kulub 40-60, seemnete valmimiseni 90-120 päeva. Korduskülve tehakse 3-4 nädala tagant. Noorte (10-15 cm pikkuste) taimede keskmine saak on 0,8-1 kg/m2, õitsemise ajal 1-2 kg/m2. Aedtilli lehed sisaldavad arvestataval hulgal C-vitamiini (kuni 0,15%), karotiini ja flavonoide. Taime kõigis osades leidub fütotsiide ning erilist maitset ja lõhna andvaid eeterlikke õlisid, viimaseid on eriti rohkesti (kuni 5%) seemneis. Tilli noori lehti ja varsi tarvitatakse toitude maitsestamiseks värskelt, kuivatatult, soolatult ja konserveeritult. Õitsenud taimi lisatakse köögiviljadele hapendamisel, soolamisel ja konserveerimisel. Seemneid kasutatakse toiduaine- ja parfümeeriatööstuses. Till parandab söögiisu ja soodustab seedimist ning on rahustava toimega. Tilli lehtedest valmistatud teed juuakse neeru- ja põieliiva korral. Eestis kasvatatakse ka aedtilli vormi põõsastilli, see on aedtillist tunduvalt saagikam, kuid vähem aromaatne. Kasvukohale külvatakse seemned või istutatakse ettekasvatatud taimed. Tillile on lähedane 5-liigiline perekond apteegitill (Foeniculum) .