Taimekaitse

Taimekaitse (Taimekaitse) Taimekaitse. Põllukultuuride viljelus on seotud taimekaitsega, sest kultuuridega koos esinevad põllul ka umbrohud, taimehaigused ja –kahjurid. Need pidurdavad kultuurtaimede kasvu, vähendavad saaki ja rikuvad saagi kvaliteeti. Taimekaitse ülesandeks on luua kultuuridele soodsad kasvutingimused ja hooldada neid agrotehnikanõuetele vastavalt – tugevad ja elujõulised taimed suudavad konkureerida umbrohtudega, ei nakatu kergesti haigustesse ning on vastupidavamad kahjuritele. Enamik taimehaigusi on nakkushaigused, mida tekitavad bakterid, mikroseened ja viirused. Kahjurid on kahjurputukad, kes paljunevad ja levivad nendele soodsates tingimustes kiiresti. Sama kehtib ka taimehaiguste kohta. Tõhusamal taimekaitsel on abiks teadmine haiguste ja kahjurite arengust, oskus prognoosida haiguste levikut ja kahjurite arvukust ning valida sobivate tõrjeomadustega taimekaitsevahend. Taimekaitsevahendi mõjusus oleneb kahjustaja arenemisjärgust, iImastikust, toimeainete omadustest ja mõju kestusest.

Taimekaitsevahenditega tegelemist korraldab Põllumajandusameti Taimekaitse Osakond. Osakonna põhitegevus on taimekaitsevahendite turule lubamine, turule lubatud taimekaitsevahendite, taimekaitsevahendite tootjate, turustajate, väga mürgiste taimekaitsevahendite Eestisse toimetajate ja kasutajate ning taimekaitsevahendite hoiu- ja turustamiskohtade registrisse kandmine, taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise ning taimekaitseseadmete alane järelevalve vastavalt valdkonda reguleerivates õigusaktides sätestatule. Taimekaitsetunnistuste väljastamise sisuline korraldamine, keskuste taimekaitse valdkonna inspektorite juhendamine, nende koolituse korraldamine, juhendmaterjalide väljatöötamine ning nende poolt teostatud järelevalve nõuetekohasuse ja tulemuslikkuse hindamine.

Põllumajanduses kasutatakse taimede kaitseks erinevaid meetodeid, et tõrjuda või piirata kahjurite, taimehaiguste ning kasvuhäirete mõju ja arenemise kiirust ning seeläbi tagada taimekasvatussaaduste kvaliteet ja püsiv saagikus.

Kõige levinumaks meetodiks taimekahjustajatest vabanemisel on keemiline tõrje. Lisaks keemilisele meetodile kasutatakse aga taimede kaitseks veel ka bioloogilisi, füüsikalisi ja mehaanilisi meetodeid. Füüsikalist ja ka mehaanilist tõrjet kasutatakse teiste meetoditega võrreldes vähem, sest need mõlemad on väga ajamahukad.

Taimekahjustajate tõrjel on lisaks nõuetekohasele kasutamisele vajalik järgida head taimekaitsetava. Tutvu kavaga: http://www.balticagro.ee/taimekaitse/taimekaitsevahendite-valik  See sisaldab põhiteadmisi taimekaitsevahendite kasutamisest kultuuride kaitsmiseks kahjustajate vastu ning ka integreeritud taimekaitse põhimõtteid.

Eestis tohib kasutada vaid taimekaitsevahendeid, mis on kantud Põllumajandusameti hallatavasse taimekaitsevahendite registrisse.

Taimekaitsevahendit tohib kasutada üksnes selle märgistusel kirjeldatud otstarbel, tingimustel, viisil ja koguses. Kindlasti tuleb kinni pidada vahendile ette nähtud töötlemiskordade arvust ning selle kasutamise järgsetest tööoote- ja ooteaegadest. Taimekaitsevahendeid, mille luba on aegunud või tühistatud ja mis on seetõttu registrist kustutatud või mis on muutunud kasutuskõlbmatuks, tuleb käsitleda ohtliku jäätmena.

Loe ja prindi taimekaitsevahendi etikett või ohutuskaart:

http://www.balticagro.ee/taimekaitse/taimekaitsevahendite-valik

Leia sobiv taimekaitsevahend allpool oleva jaotuse põhjal:

http://www.balticagro.ee/taimekaitse/taimekaitsevahendite-valik