Siidpööris

Siidpööris (Miscanthus) umbes 17…20 liigiga heitlehiste või igihaljaste rohttaimede perekond kõrreliste (Poaceae) sugukonnas, mis looduslikult kasvavad niisketel niitudel Aafrikast Ida-Aasiani. Siidpöörised on üks tähelepanuväärsemaid ja pilkupüüdvamaid perekondi kõrreliste seas. Taime lehtede keskel jookseb iseloomulik peen valge triip. Vähenõudlikud taimed, mis kasvavad rahuldavalt kõikjal, kuid eelistavad niiskemat, samas hea drenaažiga mulda ja päikeselist kasvukohta. Kohanevad uue kasvukohaga aeglaselt, aga kui on paiga omaks võtnud, muutuvad aasta-aastalt aina uhkemaks ja võimsamaks. Paljud siidpöörised ei jõua meie lühikese suve jooksul õitsema minna, kuid vaatamata sellele on nende pikkade graatsiliste lehtedega puhmikud iga aia ehteks. Suurepärase kujuga taimed on ka talvel väga kaunid. Talvel on tundlikud püsiva liigniiskuse suhtes. Siidpööriseid peetaksegi eesti kliimas külmakartlikeks, kuid on mitmeid sorte, mida ka meil võib edukalt kasvatada. Levivad aeglaselt risoomiga. Liike paljundatakse seemnetega või puhma jagamise teel kevadel. Sorte ainult jagamisega. Seemned idanevad temperatuuril 18…20°C kaks kuni kolm nädalat. Kasvukohale on soovitav istutada (või harvendada kasvukohal) vahedele 70×80 cm. Tagasilõikus teha varakevadel. Uued lehealged näitavad kevadel end suhteliselt hilja.

Hiina siidpöörise (M. sinensis) sordid on Eestis enim kasvatatavad. Liik võib kasvada kuni kolme meetri kõrguseks ja puhma läbimõõt võib ulatuda kuni meetrini, kuid sortide kõrgus küündib enamasti 1…2 meetrini. Lehed on enamasti sinakasrohelised, õisikute värvus varieerub helepruunist purpurseni, mis sügisel muutuvad hõbedasteks. Mingil juhul ei tohi siidpööriseid sügisel tagasi lõigata, sest kui vesi satub lõiketüügastesse ja seal külmub, siis see võib taime talveõrnaks muuta. Tagasilõikust tuleks teostada kevadel, kui taime kasv pole veel aktiivselt alanud. Sordid: ’Cosmopolitan’ – püstised varred, mille otsa ilmuvad suve lõpul põnevad tuustid; ’Gracillimus’ – püstine puhmas kitsaste suvel hõbejate ning sügisel oranzhikate lehtedega; ’Kleine Silberspinne’ – hõbejalt küütlev lehestik ja ämblikulaadsed punased valge üleminekuga õisikud suve lõpul, mis hiljem pleekuvad hõbedaseks, kõrgus 140 cm; ’Morning Light’ – õhukesed kitsad hõberohelised lehed, punakad seemnised hilissügisel, kõrgus 80 cm; ’Nishidake’ – kõige külmakindlam ja alustab õitsemist teistest sortidest varem (septembris), kõrgus kuni 2 m; ’Strictus’ – puhmast moodustav jäikade püstiste vartega, lehtedel kollakad märgised, kõrgus 150 cm; ‘Zebrinus’ – kollaste ristitriipudega lehed, kõrgus kuni 150 cm; ’Variegatus’ – valged pikitriipudega lehed, talvekate soovitav.

Amuuri siidpööris (M. sacchariflorus) kasvab kuni 170 cm kõrguseks. Lehed on laiad elegantselt kaarduvad. Õitseb septembris-oktoobris väga kaunite õisikutega, kui on pikk ja soe sügis. Ta on külmakindel, ega vaja talvekatet. Erinevalt teistest siidpööristest levib jõulisemalt, seetõttu on väikeaias teda soovitav kasvatada maasiseste tõkete vahel. Sort ‘Robustus’– liigist kõrgem, elujõulisem ja suuremate lehtedega, külmakindel.