Raunjalg

Raunjalg (Asplenium) raudjalaliste (Aspleniaceae) sugukonda kuuluv, peaaegu kosmopoliitne perekond, kuhu kuulub umbes 600 liiki kõikjal üle maakera, eriti troopikas ja lähistroopikas. Raunjalgu võib leida väga erineval kasvukohtadel: maapinnal, kaljupragudes, kivide vahel või epifüüdina teistel taimedel. Euroopas 31, Eestis 3 liiki. Raunjalgadel on lühike, püstine või roomav, karvade kui ka pruunide kuni mustade sõkalsoomustega kaetud risoom. Enamusel liikidest on monomorfsed, kuid liigiti suuruselt ja ehituselt erinevad lehed. Lehtede pikkus ulatub mõnest cm kuni 3 m, lehelaba on ehituselt lõhestumata lihtlehtedest kuni neljalisulgjate liitlehtedeni. Lehelaba on tekstuurilt enam-vähem nahkjas, läikiv, paljas kuni sõkalsoomustega kaetud, harva karvane. Eoskuhjad on valdavalt piklikud, paiknevad ühekaupa piki külgroode ja kaetud keskroo poole avaneva püstise looriga. Liiki paljundatakse eostega, eostega saab paljundada ka kultuurvorme, kuid siis varieeruvad saadud taimed suures ulatuses.

Keel-raunjalg e. põdrakeel (A. scolopendrium) on osaliselt levinud Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas, aga ka Põhja-Ameerikas. Teda võib leida kasvamas eelkõige niisketes mägimetsades karbonaatkivimite vahel või lubjarikastel muldadel. Eestis on looduses samuti leitud, kuid ilmselt on olnud tegemist aiast või pargist pärit kultiveeritud taimega. Põdrakeelel on lühike ja viltune risoom, mis on tihedalt pruunide sõkalsoomustega kaetud. Lehed kasvavad kimbu või lehtrina, on püstised või kaldu, tipust kaardunud või rõhtsalt hoiduvad, kuni 60 cm pikad, talvehaljad. Leheroots on kuni 30 cm pikk, alusel punakaspruun ja tihedalt, kõrgemal roheline ja hõredamalt sõkalsoomustega kaetud. Lehelaba on terve, kuni 6 cm lai, lineaarne või süstjas, teritunud tipuga. Eoskuhjad on lehe tipuosas, tihedalt paarikaupa piki lehe külgroode. Täna varieeruvale lehekujule on aretatud ja varem kasvatatud sadu huvitavaid, mõnikord põhiliigist tundmatuseni erinevaid sorte. Sordid: ’Angustifolia’ – liigist tugevamate ja püstisemate, veidi lühemate ja kitsamate, kuid pikemarootsuliste nahkjate, tumedamate ja läikivamate lehtedega; ’Cristatum’ – põhiliigist lühemate, tipust 15 cm laienenud, ebareeglipäraselt hõlmiste kuni lõhiste ja lainjaservaliste lehtedega; ’Undulatum’ – liigist lühemate lainjaservaliste, läikivate ja tumeroheliste lehtedega. Põdrakeel on suhteliselt vastupidav ka Eesti kliimas ning vajab katet vaid külmadel ja lumeta talvedel. Sobib hästi varjulisse, suurema õhuniiskusega kasvukohta, näiteks veesilma, allika jms lähedusse. Paljundada saab Põdrakeelt hästi leherootsupistikute abil.

Müür-raunjalg (A. ruta-muraria) kasvab peaaegu kogu Euroopas, Aasia keskosas, Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerika kaguosas kuivades kohtades maapinnal, libjakivilõhedes, vanadel müüridel ja seintel. Eestis võib teda leida kasvamas võrdlemisi harva paepragudes Lääne- ja Loode-Eestis ning saartel. Müür-raunjalg on II kategooria kaitsealune liik. Risoom on püsikul lühike ja püstine kuni roomav, harunev, noored osad kaetud tumepruunide sõkalsoomustega. Lehed on kimbuna, 4-20 cm pikad, talvehaljad. Leheroots on 2-13 cm pikk, renjas, aluselt pruun, harvade sõkalsoomustega ja näärmekarvadega kaetud. Lehelaba on kujult munajas või piklikmunajas, ebaregulaarselt kahelisulgjas, noorena sõkalsoomuste ja näärmekarvadega kaetud. Eoskuhjad on 1-3 kaupa lehekese hõlmal, hiljem katavad lehekeste alumise pinna peaaegu täielikult. Kannab eoseid juunist septembrini. Euroopas eristatakse kahte alamliiki: A. ruta-muraria subsp. ruta-muraria, mis Eestis on tavaline ning A. ruta-muraria subsp. dolomiticum, mis on vähemlevinud, kasvad Lõuna-Euroopa mägedes.

Pruun-raunjalg (A. trichomanes) on laialdaselt levinud. Kasvab põhjapoolkera parasvöötmes ja troopika- ning mõnedes lõunapoolkera mägedes. Eestis võib teda harva leida saartel, Lääne- ja Loode-Eestis kaljutaimena paekividel, kiviaedadel ning müüridel kasvamas. II kategooria kaitsealune liik. Pruun-raudjala risoom on lühike ja püstine, sõkalsoomuste ja vanade lehetüügastega kaetud. Lehed kimbuna, kaldu, kaarduvad või rõhtsalt hoidva lehelabaga, 30-40 cm pikad, talvehaljad. Leheroots on kuni 8 cm pikk, tipuni tumepruun, tumelilla või must. Lehelaba on lineaalne, lihtsulgjas. Sulglehekesed on  leherootsukeseta või lühikese rootsukesega, munaja, äraspidimunaja, elliptilise või ovaalse kujuga, ümardunud tipuga. Euroopas eristatakse 5 alamliiki, mis erinevad üksteisest kõigepealt mitmete palja silmaga nähtavate morfoloogiliste tunnuste, nagu risoomi sõkalsoomuste pikkuse ja kuju, sulglehekeste kuju, suuruse, tekstuuri ning paigutuse poolest. Laiemalt on levinud alamliik A. trichomanes subsp. quadrivalens, mis kasvab ka Eestis ning alamliik A. trichomanes subsp. trichomanes, harilikult mägedes kasvav ja lubjavaest pinnast või kivimeid eelistav sõnajalg.

Tapio Vares

Aialeht

2. detsember 2013 12:42

Reisides Lõuna-Euroopas, jääb vahel ette õige koduseid pildikesi. Need on kaljupragudes või kiviaedadel haljendavad pruunid raunjalad.

Talvehaljad raunjalad on Eesti looduse ühed omapärasemad sõnajalgtaimed. Kuigi väikesed, on nende vormierinevused tähelepanuväärsed. Ümarate litritega pruun raunjalg on vahest neist kõige ilusam. Teisalt, meenutades vaateid, kus Saaremaa paepankadel ripuvad alla müür-raunjala mõlajate liitlehekestega puhmikud – mine sa tea, ehk on hoopis tema nägusam? Rohe-raunjalg meenutab pruuni raunjalga, kuid tema liitlehekesed pole nii ümarad. Täiesti iselaadne on põhja-raunjalg, kes eemalt paistab mingi imeliku rohututina. Selle väikese hapulembese sõnajala lehed on niitjalt peenikesed.