Pärgenelas

Pärgenelas (Stephanandra) On peeneoksalised, heitlehised põõsad, oksad kaardunud maani. Lehed kaherealiselt ja hõlmised. Õied tipmistes pööristes, 5 või 10 kroonlehega, õied valkjad kuni rohekad. Vili kukkurvili. Perekonnas 4 liiki, pärit Ida-Aasiast.

Võnk-pärgenelas (S. incisa) on kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani kaarduvate punakaspruunide võrsetega laiuv põõsas pärineb Jaapanist ja Koreast, kasvades alusmetsataimena koos teiste põõsaliikidega.

Lehed on 3 hõlmalised, 3-6 cm pikad ja 3-4 cm laiad, jämedalt saagja servaga, pikalt teritunud keskmise hõlmaga, pealt paljad, helerohelised, alt karvased, sügisvärvus punane. Õied väikesed, rohekasvalged ka koondunud kuni 6 cm pikkustesse pööristesse, veidi lõhnavad, õitsevad juunis-juulis. Külmakindel ja varjutaluv pinnakattetaim. Kasvab hästi parasniisketel, neutraalsetel kuni veidi happelistel muldadel, ei talu hästi aluselisi muldi. Sobib kasutamiseks nõlvade ja madalate müüride haljastamisel. Sort ‘Crispa’ on kääbus-põõsas, millisel on tugevalt hargnevad maadjad võrsed ja lõhestunud lehed, õied nagu põhiliigil. Lehtede sügisvärv kollane kuni oranz. Sobib pinnakattetaimeks kõikjale.  

Tanaka pärgenelas (S. tanakae) on kuni 1,5 m kõrgune kaarjate tihedate punakaspruunide peente võrsetega põõsas pärineb Jaapani Hondo saare mäestikualadelt. Lehed on kuni 10 cm pikad, 3- hõlmalised, keskmine hõlm pikalt teritunud tipuga, tumerohelised, leheserv teravalt kahelisaagjas, sügisvärv oranz kuni punane. Õied kreemvalged, kõik võrsetipud kaetud kuni 10 cm pikkuste pööristega, õitseb juunis-juulis. Eelistab sooja, päikesepaistelist kasvukohta.