Mooruspuu
Mooruspuu (Morus) – Morus on vanade roomlaste pandud nimi sellel perekonnale, Morea nime all tundsid ka vanad kreeklased neid taimi. Perekonna esindajad on vahelduvate lihtlehtedega suvehaljad puud. Lehed ja võrsed sisaldavad piimmahla. Õied on ühesugulised, puud ühe või kahekojalised. Viljad koguviljad, söödavad, kasutatakse veinide valmistamiseks, lehed toiduks siidiussidele. Perekonnas 12 liiki, pärit enamuses põhjapoolkera parasvöötmest.
Valge mooruspuu (M. alba) – tegemist on madala kasvuga, Hiinast pärit tiheda ümara võraga puuga. Lehed kuni 15 cm pikad ja kuni 10 cm laiad, ebakorrapäraste sisselõigetega, õhukesed, kollakasrohelised, alus veidi südajas, leheroots sisaldab piimmahla. Õied rohekad, silmapaistmatud, kerajad. Liitviljad kuni 2 cm pikad, punakad, magusad, söödavad, valmivad juulis-augustis. Valget mooruspuud on kultiveeritud juba üle 4000 aasta e.m.a., kasutades peamiselt puude lehti siidiliblika vastsete toitmiseks. Ka puit on omapärane, kollase tooniga ja kõlbab tisleritööks ja nikerdamiseks. Meie oludes on puu külmahell, kasvades üksikutes kohtades enamasti põõsakujulisena. Lehtedel on tore sügisvärvus, kuid külmahellus ei lase puid eriti haljastuses kasutada. Tuntakse üsna palju sorte: ‘Aurea’ – lehed ja võrsed kollased; ‘Pendula’ – leinavorm, võrsed peened, lehed sisselõigetega; ‘Nana’ – kääbuskasvuline kera; ‘Tatarica’ – tihedakasvuline püstine põõsas, väiksemate lehtedega.
Tuntumad on veel must mooruspuu (M. nigra) ja punane mooruspuu (M. rubra), mis on kena eelkõige oma rubiinpunaste viljade poolest. Tõsi need on üsna maitsetud, kuid kenad oma kuju poolest. Neist esimene on pärit Iraanist, Afganistanist ja seetõttu on üsna külmahell meil. Punane mooruspuu pärineb Põhja-Ameerika laialdaselt osalt, olles meil teistest liikidest külmakindlam, kuid siiski kannatades karmidel talvedel.
Maitsvate viljadega mooruspuu
Rein Sander
- juuli 2010 00:00
Mooruspuu lehed on siidiusside põhitoit. Eestis on mooruspuud püütud kasvatada juba üle saja aasta – küll mitte ussisöödaks, vaid maitsvate marjade tõttu.
Üks vanemaid ja tuntumaid mooruspuid – valge mooruspuu (Morus alba) – kasvab Tartus Aia ja Kastani tänava nurgal endises saksa käsitööseltsi aias. Praegu on selle koha peale ehitatud moodne kortermaja, kuid mooruspuu on tänava veeres kenasti alles ja sirutab latvu kolmanda korruse akendeni.
Üle aia kiigates näeme, et puu elu pole olnud lihtne: kuivanud oksad ja tüve harunemine näitavad, et pakasetalvedel on ta tugevasti kannatanud, korra vast isegi lumepiirini tagasi külmunud. Vilju – valgeid piklikke vaarikaid meenutavaid mahlaseid koguvilju olen sellel puul näinud ainult paaril aastal.
Koos siidiga Hiinast
Mooruspuu perekonnas on üle kümne liigi, tuntuim neist ongi valge mooruspuu. Puu arvatakse pärinevat Põhja- või Ida-Hiinast, aja jooksul on ta inimese abiga levinud kaugele läände ja itta. Praegu kasvatatakse valget mooruspuud Kesk- ja Edela-Aasias, Balkanil ning mujal soojema kliimaga maades.
Aja jooksul on aretatud mitusada valge mooruspuu vormi ja sorti, seda nii marjade kui ka eri omadustega lehtede saamiseks. USAs on häid suurte maitsvate viljadega sorte saadud valge ja punase mooruspuu (M. rubra) ristamisel. On olemas ka valge mooruspuu püramiid-, kerajas ja leinavorm.
Külmakindlamaks peetakse valge mooruspuu madalakasvulist mustade viljadega teisendit var. tatarica, kutsutakse seda ka tatari mooruspuuks.
Mitut värvi viljad
Valge mooruspuu sortide viljad võivad olla ka punased või punakasmustad. Viljade värvist ei ole valge ja musta mooruspuu eristamisel suuremat abi, tuleb vaadata ka teisi tunnuseid. Näiteks seda, kas noored võrsed on karvased või paljad. Ainuke lohutus on see, et must mooruspuu (M. nigra) on valgest hulga külmaõrnem ja kasvab enam-vähem rahuldavalt alles Lõuna-Kuramaal ning Leedus.
Üks erand meil muidugi on, Kuressaare must mooruspuu, mis on arvatavasti toodud Taškendist. Külma kardavad ka jaapani mooruspuu (M. australis) ning Põhja-Ameerikast pärit punane mooruspuu.
Noor puu tahab katmist
Meil on viimastel aastatel müüdud peamiselt Hollandist toodud valge mooruspuu istikuid. Aga ka oma paljundatud noored puud vajavad esialgu talvekatet. Kõige paremaks peetakse tugeva pakkepaberi mähkimist tüve ja okste alumise osa ümber. Kui puukese latv juhtubki külmuma, taastub see kevadel kiiresti. Naljaga pooleks võib öelda, et kui mähkima peab juba oma nina kõrguselt, siis pole enam mähkida vaja.
Päris selge ei ole seegi, kas, kuidas ja millal mooruspuu võra peaks kujundama. Liigseid ning kahjustunud oksi soovitatakse välja lõigata nii kevadtalviste sulailmadega kui ka pärast lehtimist, mitte aga kevadise mahlajooksu ajal. Selle algus ning kestus tundub aga eri puudel olevat erinev.
Naabrite mooruspuud
Ilus mooruspuusalu kasvab Lätis Lēdurga dendropargis. Samast saab osta ka kohapealsest paljundusmaterjalist avamaal kasvatatud istikuid. Hinnad on meie omadega võrreldes madalamad. Teine koht, kus lisaks muule huvitavale saab näha ka mitut mooruspuuliiki, on Ilmārs Graudiņši era-botaanikaaed Grobiņa linnakeses Liepāja lähedal.
Elujõudu mooruspuult
Krista Kaur
Maaleht
- mai 2013 08:20
Valge mooruspuu (Morus alba) on iidne viljapuu, keda tuntakse peamiselt kui siidiliblika röövikute armastatud toidutaime.
Juba tuhandeid aastaid tagasi jõudsid rändkaupmeeste vahendusel kodumaalt Hiinast Euroopasse ka mooruspuu väärtuslikud viljad. Need olid väga haruldased ja tavaliselt ka kallid. Tänapäeval võib mooruspuusaadusi leida loodustoodete kauplustest nn supertoidu riiulitelt.
Valge mooruspuu on väike või keskmisekasvuline puu mooruspuuliste (Moraceae) sugukonnast, kelle kodumaa on Kesk- ja Ida-Hiinas. Umbes 10 m kõrgune heitlehine puu on suhteliselt kiire kasvuga. Perekonnas on mooruspuid 13 liiki ning need on naturaliseerunud Euroopas ja Põhja-Ameerikas ning Lõuna-Aafrikas.
Valge mooruspuu lehed on 5–10 cm pikad ja 4–7 cm laiad, õhukesed, helerohelised, pealt karedad ja alt hõrekarvased. Lehekuju on küllaltki varieeruv, sageli ebasümmeetriliste sisselõigetega. Rohekad õied on ühesugulised ning paiknevad kerajates õisikutes. Viljad on kuni 2 cm pikkused vaarika vilju meenutavad koguluuviljad, mis valmivad juulis või augustis ning on magusad, valkjad, roosakasvalged või valkjaspunased.
Mooruspuu vilju võib toiduks tarvitada värskelt, kuid peamiselt turustatakse neid kuivatatult sarnaselt rosinatega. Süüakse vaid täiesti valminud vilju, kuna toored viljad omavad kerget hallutsinogeenset toimet.
Mooruspuu viljadest valmistatakse jooke, mahla, siirupit ja veini. Hinnatud on mooruspuu viljadest tehtud hoidised, moosid, tarretised, kastmed. Vilju kasutatakse ka magustoitude valmistamisel.
Toiduks ja ravimiks
Mooruspuu kuivatatud viljad on väärtuslik lisand ja magustaja müslis, jogurtis, putrudes, pirukates, leibades jm küpsetistes. Vilju kasutatakse ka kodustes tervisesegudes ja energiajookides.
Hiina traditsioonilises meditsiinis on valget mooruspuud mitmekülgselt kasutatud juba VII saj eKr. Puu juurte abil on ravitud köha, astmat ja bronhiiti. Puu koort on kasutatud astma ja vesitõve ravimina, higi- ja kuseerituse suurendamiseks ning vererõhu alandamiseks. Lehtede abil on alandatud palavikku ja parandatud nägemist. Need omavad ka ergutavat toimet väsimuse ning kurnatuse puhul.
Mooruspuu õitega on ravitud peavalu ja palavikku, viljad tugevdavad elujõudu ja tõstavad meeleolu, ravivad neurasteeniat ja tasakaalustavad veresuhkru sisaldust, aitavad alandada kõrget vererõhku. Hiinlased on valge mooruspuu vilju juba sajandeid kasutanud ka afrodisiaakumina.
Rahvameditsiinis on valget mooruspuud kasutatud suuhaavandite, alatoitumuse, seedehäirete, vesitõve, kõrge veresuhkru, langetõve, peapöörituse, aneemia, palaviku, peavalu, unetuse, nukrameelsuse, põletike, maohammustuste, kasvajate ja haavade raviks. Mooruspuutee aitab leevendada pingeid, närvilisust ja kurnatust, viljade tarvitamine võimaldab ennetada juuste enneaegset hallinemist ja hõrenemist. Uskumuste kohaselt on viljadel võime pikendada eluiga.
Valge mooruspuu viljad sisaldavad karotenoide, tanniine, kiudaineid, rauda, kaltsiumi, C-, B2-, B3- ja K-vitamiini, sahharoosi (~10%) ja rikkalikult proteiini ning on oluline antioksüdant. Mooruspuu viljad võivad olla kasuks Alzheimeri tõve ja vähi ravimisel.
Pikendab eluiga
Valge mooruspuu lehti on juba aastatuhandeid tarvitatud siidiliblika (Bombyx mori) vastsete toitmiseks, mistõttu puud tuntakse ka siidiussipuuna. Valge mooruspuu puitu kasutatakse muusikariistade valmistamiseks, nikerdus- ja tisleritöödeks. Puidust valmistatakse ka paberit ja Mongoolias kasutatakse seda näiteks paberraha tegemiseks.
Lehtedest ja viljadest saab ka värvi. Vanas Egiptuses kasutati mooruspuu mahla punase ja violetse värvi valmistamiseks. Puu viljadest saadud värvi pruugitakse ka loodusliku toiduvärvina ning kosmeetikas.
Valge mooruspuu on omapärase võra ja sügisel kollaseks muutuvate lehtede tõttu dekoratiivne pargipuu.