Mesiohakas

Mesiohakas (Echinops) umbes 120 liigiga ühe-, kahe- või mitmeaastaste ohakalaadsete rohttaimede perekond korvõieliste (Compositae) sugukonnas, mis looduslikult kasvavad Lõuna-Euroopa kuivadel ja kivistel rohumaadel ning troopilise Aafrika mägedes. Neil on valged, hallid või sinised ümarad korvõisikud, mis sobivad suurepäraselt lõikelilleks ja kuivatamiseks. Kasvuks vajavad toitainetevaest, lubjarikast, kuivemat vett hästi läbilaskvat pinnast ja päikeselist kasvukohta, kuid taluvad ka poolvarju. Paljundada saab puhmiku jagamisega varakevadel või sügisel ja seemnetega, mis külvatakse kevadel otse kasvukohale. Seemned idanevad 2…4 nädalat ja noored taimed hakkavad õitsema teisel aastal. Noorte taimede soovitatavaks vahekauguseks istutamisel on 50…70 cm. Kuigi nad on meie tingimustes külmakindlad, on talveks soovitatav talvekate.

Sinine mesiohakas (E. ritro) on aianduses üks enimkasutatavaid mesiohaka liike. Kasvab paljuvarrelise puhmana, millel on sulglõhised torkivhambulised, alt viltjad lehed ning sinised õied, mis paiknevad 2,5…5 cm läbimõõduga kerajas õisikus. Puhma kõrgus on tavaliselt 80…100 cm ja õitseb juulist septembrini. Kasvukohaks tuleks valida päikesele ja tuultele avatud paik, mis oluliselt vähendab jahukastesse nakatumise riski. Pinnase suhtes pole nõudlik, eelistab hea läbilaskvusega kerget pinnast. Sobib suurepäraselt lõikelilleks, on pika vaasieaga ja tore kuivseadete komponent. Toob elu aeda, sest mesiohaka õied on paljudele meetoidulistele putukatele meeldivaks külastuspaigaks. Korralikult juurdununa talub taim üsna hästi pikemaajalist kuivaperioodi. Eesti oludes talvele hea vastupidavusega, kuid ei talu talvisel ajal pinnases seisvat vett ja liigset niiskust. Teistest enam on levinud sort ‘Veitch’s Blue’ – millele on omane tugev vars ja hõbehall rohelise varjundiga lehestik. Võib kasvada kuni 95 cm kõrguseks. Suurepärane loodusaia ja maakodu taim, sest ulukid teda ei kahjusta; ‘Blue Glow’ – eelmisest suuremate õisikutega.

Valkjas mesiohakas (E. sphaerocephalus) erineb eelmisest oma suurema kasvu poolest (130…200 cm) ja valgete õite poolest. Looduslikult on levinud Lõuna- ja Kesk-Venemaal. Rohkelt haruneva tugevakasvulise varre harude tipus paiknevad valged, kahvatu-valkjad või helehallid kerajad õisikud, mida külastavad meeleldi meetoidulised putukad. Iluaianduse tarbeks on aretatud sort ‘Arctic Glow’ – millele on omased madal kasv (40 cm), maroonpunased varred ja hõbekallid kuni kahvatuvalged tipmised õisikud.