Mais

Mais (Zea) on 4 liigiga ühe- kuni mitmeaastaste taimede perekond kõrreliste (Poaceae) sugukonnast. Mais on 0,5-6 m kõrgune, tal on hästi arenenud narmasjuurestik ning tugevad õhujuured, mis aitavad hoida kõrget taime püstisena. Soodsais oludes arenevad külgvõrsed. Lindikujulised lehed on 5-15 cm laiad ja kuni 120 cm pikad, 2-7 cm-se läbimõõduga püstine vars on täitunud säsiga. Õied on ühesugulised; isas- ja emasõisikud paiknevad ühel taimel, umbes 30 cm pikkune isasõisik pöörisena taimeladvas, kattelehtedega emasõisik-tõlbik asub varre alumises või keskosas lehekaenlas. Ühel varrel areneb 1-4 10-40 cm pikkust tõlvikut, mille südamikul asetsevad paarispikiridadena õied, hiljem terised. Emakal on kaheharulise emakasuudmega 20-30 cm pikkune emakakael. Mais on tuul-võõrtolmleja. Teris on keskmiselt 1 cm pikkune, kujult ja värvuselt mitmesugune, sisaldab keskmiselt 65-70% sahhariide (peamiselt tärklist), 9-12% valku ja 4-8% rasva, lisaks mineraalaineid ja vitamiine. Mais on soojalembene (soodsaim kasvutemperatuur on 25-30C) ja valgusenõudlik lühipäevataim. Ta vajab kerget, hästi õhustatud, neutraalset ja viljakat mulda. Mais (Zea mays) on hübriidse päritoluga kultuurtaim, pärineb Kesk-Ameerikast, kus seda viljeldi juba ligi 2000 aastat enne Kristust. Ta on suurima saagikusega teravili. Teriseid tarvitatakse loomasöödaks ja toiduks (valmistatakse jahu, tangu, helbeid, tärklist, siirupit, piiritust ja palju muud), Maisiidudest saadakse toidu- ja tehnilist õli ning ravimitööstuses vitamine, glutamiinhapet ja muud. Maisiõled on tselluloosi- ja paberitööstuse tooraine, tõlviku südamikest saadakse äädikhapet, metüülpiiritust, bakeliiti, linoleumi. Piimküpse suhkrumaisi teriseid tarvitatakse köögiviljana.